Juhtimiskontseptsioonist sõltub edukus

1) firmad, kes juhinduvad turunduskontseptsioonist ja kes saavad kasumit tarbijate rahuldamise kaudu;

2) firmad, kes püüavad järgida turunduskontseptsiooni, kuid selle tegevus ei ole täiel määral vastavuses tarbijate vajadustega;

3) firmad, kes eiravad turunduse põhimõtteid.

Suurem osa Eesti ettevõtjatest kuulub kahte viimasesse rühma.

Organisatsiooni edukus aga sõltub suuresti sellest, millised on tema funktsioonid, sihid ja otsustustegevus ning kuidas eesmärkideni jõutakse. Turunduse juhtimiseks tuleb vastu võtta otsuseid ja neid ka ellu viia. Juhtimiskontseptsioonile tuleb mõelda juba enne ettevõtte loomist, turundustegevuse käigus võib seda ka vajadusel muuta.

Ettevõtted võivad kasutada isesuguseid kontseptsioone olenevalt tegevusalast, majandussituatsioonist, konkurentsist, sihtturust, äristrateegiast jm.

Näiteks kiire arenguga tehnoloogiamahukas valdkonnas ollakse tootekesksemad, põhirõhk on kvaliteedi kujundamisel ja arendustööl ning vähem pööratakse tähelepanu klientide teenindamisele.

Teoorias käsitletakse turunduse arengut viie alternatiivse juhtimiskontseptsiooniga.

Tootmiskontseptsioon- . Tarbija ostab seda, mida tootjal on pakkuda ja mis on suhteliselt odav. Firma juht keskendub tootmise ratsionaliseerimisele, tootmiskulude ja hinna alandamisele ning ei tähtsusta kaubavaliku rikastamist ega tarbijate vajadusi. «Tooda!» oli sajandialguse ettevõtja moto.

Tootekontseptsioon- . Tarbija ostab kvaliteetseid ja oma hinda väärt tooteid. Pakkuja suunab kogu energia tootearendusse, kauba turustamine ja klientide vajaduste rahuldamine pole aga eriti oluline.

Müügikontseptsioon- . Tarbija ostab seda, mille vastu on tootja suutnud huvi äratada. Firma eesmärgiks on müüa agressiivselt seda, mida on toodetud, mitte toota seda, mida tarbijad tõeliselt tahavad. Industriaalriikides oli see valdav 1930. aastatel.

Turunduskontseptsioon- . Firma sihtide saavutamiseks tuleb tundma õppida sihttarbijate vajadusi ja soove ning neid rahuldada konkurentidest tõhusamalt. See käsitlusviis hakkas turumajandusega maades domineerima alates 1950. aastatest.

Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- . Selle järgijate taotluseks on säilitada ja parendada ühiskonna elukvaliteeti ning ühildada tarbijagrupi vajadused ja ühiskonna huvid.

Praegu ei ole veel isegi kõrgeltarenenud majandusega riikides säästvad põhimõtted valitsevad. Sellegi poolest sunnib rahvusvaheliste organisatsioonide, riigiasutuste ja kodanike ühenduste surve paljusid tootjaid üha enam arvestama keskkonnakaitse ning inimese tervisega.