Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rendileping ei reguleeri meresõitu

13. oktoober 1998, 00:00

23. septembri Äripäevas ilmunud artiklis «Tallinna sadam rikkus seadust» kirjutati, et Tallinna Sadam ja NT Bunkeringi vahel sõlmitud leping on tühine, sest Tallinna Sadam ei korraldanud laeva Äksi rendile andmisel enampakkumist ning jättis lepingu kooskõlastamata riigi kui laeva omaniku volitatud esindajatega.

Samas märgitakse, et Tallinna Sadama ja NT Bunkerin-gi vahel oli sõlmitud laeva Äksi prahtimisleping vastavalt Eesti kaubandusliku meresõidu koodeksile. Tundub arusaamatu, et kohus samastas meresõidualase lepingu rendilepinguga ning lähtus asja lahendamisel vara rentimist reguleerivatest aktidest.

Olen märganud paljude ametnike ja riigiasutuste asjatundmatust mereõigusealastes küsimustes. Halvimaks pean seda, kui hakatakse mereõiguse kohtupraktikat kujundama, segades juriidilisi mõisteid, seadusi ja normatiivakte nii, et iseseisev õigusharu -- mereõigus -- muutub olematuks. Igapäevases eluski on hakatud samastama mõisteid rentimine, üürimine, prahtimine, liisimine, varakasutus, kasutusvaldus jne. Pahatihti kasutatakse neid valesti.

Tavaliselt mõeldakse rendisuhete all õigussuhteid, kus üks isik (rendile võtja ehk rentija) kasutab lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara. Selliselt defineerib rendisuhteid ka rendiseadus.

Kaubanduslikus meresõidus toimub erireguleerimine. Kaubandusliku meresõidu koodeks (KMK) näeb ette laeva tähtajalise prahtimise kas laevaperega või ilma. See on lepinguline laeva valduse üleandmine, mis vormistatakse kirjalikult seaduses fikseeritud imperatiivsete nõuetega, millele liituvad ülejäänud kokkuleppelised sätted. Rentimine ei ole samastatav laeva prahtimisega ei sisult ega vormilt.

Meresõidualaselt on laeva omanik see, kes kasutab laeva oma nimel, sõltumata sellest, kas laev kuulub temale või kasutab ta seda muul seaduslikul alusel. Kui laev oli küll riigi omand, aga seda kasutas oma nimel seaduslikul alusel Tallinna Sadam, siis oli viimane ka õigustatud sõlmima laeva prahtimise lepingut riigilt nõusolekut küsimata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing