Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Salaviin voolab trahvist hoolimata
Iga kolmas viinapudel on kahtlane

14. oktoober 1998, 00:00

Riigi tarbijakaitseameti asedirektor Enn-Toivo Annuk oskab valet alkoholipudelit õigest eristada juba palja vaatlusega.

Esiteks on see tavakraamist tunduvalt odavam, teiseks reedab võltsingut pudeli kuju ja kork, kolmandaks lõhn ja vedeliku välimus, selgitab Annuk.

Tavaliselt teevad tarbijakaitse ametnikud kontrollostu. Ebaseadusliku kauba leidmisel koostavad nad akti ja politsei viib illegaalse alkoholi hoiule. Karistuse määrab kohus.

Juriidilist isikut saab trahvida 10 000 kuni 500 000 krooniga, füüsilist isikut kuni 200 päevapalga ulatuses (praegu 7200 krooni) või arestiga.

Tarbijakaitseameti osakonnajuhataja asetäitja Peeter Ühtegi, kes käib sageli kauplusi kontrollimas ja on selle eest sinise silmagi saanud, tunnistab, et poole miljoni suurust trahvi pole veel kellelegi määratud, sajatuhandesi aga mitmeid.

Täiesti korraliku alkoholi kõrval, mis on toodud maale lihtsalt riigimakse maksmata, pälvivad tarbijakaitse tähelepanu mitmesuguse kahtlase sisuga pudeleid.

Levinuim viis on täita ringlusest võetud pudelid lahjendatud piiritusega. Kasutatakse importpiiritust, mis pooletonnistes vaatides maaletooduna lahjendatakse 38 kraadini ja veelgi enam.

Teine võimalus, mille korral alkohol on valmistatud sissetoodud polituurist (mööblitööstuses kasutatav pinnakattevahend), on märksa ohtlikum. Sellisel juhul lisatakse joogile sinise värvi eemaldamiseks hapet.

Kurioossetest juhtumitest meenutavad tarbijakaitsjad, kuidas kord tuvastas labor Belõi Aistikonjakipudelis koguni uriini. Sagedamini tehakse konjakit piiritusest ja teest.

Sala- ja võltsviina müügiga vahelejäänud müüjad ütlevad tavaliselt, et keegi Volodja tõi ja nemad ei tea midagi.

Tarbijakaitseameti spetsialistide sõnul on aga tegemist hästitoimiva süsteemiga, kus auto teeb iga päev kindla ringi, varustades väikeste kogustega suurt hulka müügipunkte.

Annuki sõnul ongi salaviinaäri viimasel ajal muutunud -- enam ei hoita poes kastide kaupa keelatud kraami, vaid korraga võetakse sisse kümme kuni kakskümmend pudelit.

Viimati leidsid tarbijakaitsjad 80 vale korgi ja sisuga Viru Valget ja 60 pakki Vene maksumärgiga Priima sigarette ühest Tartu maanteel asuvast kioskist.

Pooleliitrise viinapudeli hind oli kioskis 30 krooni. Tegelikult tuleb sellise pudeli pealt juba ainuüksi aktsiisi tasuda 23 krooni. Alla 45 krooni ei saa õige viinapudel seega kuidagi maksta. Kõigele lisaks oli kioskil luba kaubelda vaid kuni kuue protsendi kanguse alkoholiga.

Tarbijakaitsele antud esialgses seletuses kirjutas teolt tabatud müüja, kel polnud esitada ühtki kauba saatedokumenti, et viina tõi kioski omanik. Omanik ütles, et oli sel ajal Pärnus ja ei tea juhtunust midagi.

Mõne päeva pärast käis müüja välja juba uue versiooni: ta tellinud kaks kasti Viru Valget ühele mobiiltelefonile helistades ja see toodud Kosmose kino taha. Müüja tahtnud oma sõnul perenaise äraolekul endale kõrvalt raha teha. «Kontrollimise ajal olin võtnud ja ajasin pabinas olles asja perenaise kaela,» seisab seletuskirjas.

Enim salaviina liigub Tallinnas, Maardus ja Ida-Virumaal. Tarbijakaitse hinnangul moodustab Eesti turul ringlevast alkoholist ebaseaduslik kraam ligikaudu 30 protsenti.

Eestis on üle 3600 alkoholi müügikoha. Kõigil silma peal hoida käib kontrollijail üle jõu.

Remedia kommertsdirektori Sirje Potisepa hinnangul kahjustab tootjaid kõige rohkem just kusagil garaa?is põlve otsas toodetud võlts- või piraatalkohol. «Esiteks on see kahjulik inimeste tervisele, teisalt aga kannatab nende ettevõtete maine, mille taarasse on võltsitud kraam villitud,» räägib ta.

Liviko finantsdirektori Tiit Õimu sõnul kahjustab võltsviin riigi mainet. «Kui Eesti riik võtab Finlandia viina sissetoojalt 20 000 krooni litsentsitasu, siis peaks ta ka kaubamärki turul kaitsma. Mis riik ta muidu on?» küsib ta.

Raha illegaalse alkoholi vastaseks võitluseks saab viinavabrikute litsentsimäärasid tõstes, selgitab Õim. Praegu seaduseelnõus kavandatav 20 000 krooni on alkoholitootjaile tema hinnangul liiga väike raha.

Salaviin
1. Ebaseaduslikult ehk riigimakse tasumata Eestisse toodud siin müügiks lubatud alkohol
2. Riigi alkoholiregistrisse mittekantud ehk siin müügiks keelatud importalkohol
(see on igati kvaliteetne alkohol originaalpakendis)

Võltsviin
1. Veega segatud piiritus (ei tapa)
2. Olmekeemiast valmistatud, tavaliselt happeline jook (tervisele ohtlik)
3. Tee või millegi muuga värvitud lahjendatud piiritus ehk võltskonjak (võib olla ohtlik)

Võltsviin villitakse kas ringlusest võetud taarasse või plastpudelisse, enamasti sinise või valge plastkorgiga.

AS Legat (Ristiku 5 ja 35) -- 100 000 kr, 50 000 ja 75 000 kr
OÜ Jauram (Paldiski mnt 32) -- 10 000 kr
OÜ Fadejev (Sõle 74) -- 10 000 kr
AS Garmina (Paldiski mnt 9) -- 10 000 kr

Selle aasta 8 kuuga kontrollis tarbijakaitseamet 542 toidukauplust, leidis neis alkoholi müügi korra rikkumisi 210 korral. Kohus trahvis selle eest 12 ettevõtet kokku 300 000 krooni ulatuses.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:10
Otsi:

Ava täpsem otsing