Vene miljonid voolavad Eestisse

15. oktoober 1998, 00:00

Peterburi ettevõtja Arkadi (nimi muudetud) sõidab alates Vene kriisi puhkemisest kord nädalas Tallinna, et leppida siinsete pankuritega kokku enda ja oma äripartnerite raha paigutamises Eesti pankadesse.

«Oleme kaotanud patriootilised tunded ja lootuse, et Vene valitsus suudab kaitsta ettevõtjate raha Venemaal,» lausub Arkadi väsinud ilmel.

Arkadi esindab läbirääkimistel nii Peterburi kui ka Moskva ettevõtjaid, kes ei soovi oma teenitud dollareid ebasoodsa kursiga riigile loovutada.

Vene ettevõtjad peavad poole teenitud valuutast kolme päeva jooksul keskpanga kehtestatud kursi järgi riigile müüma. Üleastujaid ootavad rängad trahvid.

«Mina nimetaksin valuuta riigile müümise tingimusi konfiskeerimiseks,» ütleb Arkadi.

Kõik Venemaa ettevõtjad otsivad praegu võimalusi, et valuutat säilitada, ning toimetavad seda välismaale, kinnitab Arkadi. Kes saab, viib USAsse, kes saab, Saksamaale.

Arkadi sidus oma äri juba mõni aasta tagasi Eestiga. Ta soetas partneritega juba suvel Eestisse kinnisvara, et koos peredega Venemaalt lahkuda, kui poliitiline re?iim peaks hakkama ettevõtjaid füüsiliselt ohustama või suurlinnade kütmiseks ei jätku talvel kütust.

«Venemaal teevad praegu parimat äri turismifirmad,» ironiseerib Arkadi.

Vene vaesed hakkasid kodumaalt põgenema kohe, kui rubla kurss langes ja letid tühjenesid. Erinevalt ettevõtjatest ületavad vaesed piiri illegaalselt, näiteks kaubavaguni küljes rippudes.

Põgeniketulvale juhtis mõne päeva eest ajakirjanduses tähelepanu Narva prefekt Artur Pärnoja. Tõsi, Eesti piirivalveamet lükkas illegaalse piiriületamise sagenemise siiski ümber.

Kui Venemaa peaminister Jevgeni Primakov allutab ettevõtluse kriisist väljumiseks totaalselt riigi kontrollile, alustavad venelased oma raha investeerimist asukohamaadesse.

Investeerimine on alanud vähesel määral juba praegu, raha väljaviimise etapil.

Arkadi lõi oma ettevõtluskavadele sillapea Narvas, kus palkas kohalike elanike hulgast oma ettevõttele esindajad.

Asjaajamise hõlbustamiseks ostis Arkadi Eestis uue Volkswageni, mida hoiab Narvas. Tallinna tulles sõidab ta Ladaga Ivangorodini ja tuleb Narva jalgsi.

Arkadi-taolised Vene ärimehed kasutavad oma äri päästmiseks auke Venemaa seadustes. Keskpanga nõusolekuta saavad Vene ettevõtted avada välismaal arveid offshore'ide ja ühisettevõtete kaudu.

Arkadi tunnistab, et Eesti panku pole vastupidiselt Läti omadele võimalik meelitada tehingutesse, mis läheksid vastuollu Venemaa seadustega.

«Eestis äri ajades ei pea ma kartma, et satun pankade kahtlase tegevuse tõttu maksupolitsei huviorbiiti.»

Arkadi ei soovi vaatamata uurimisele avaldada oma äripartnerite nimesid ning Eestis kavandatavaid ettevõtmisi. «Venemaa saatkond Tallinnas tõlgiks Äripäeva artikli vene keelde ja saadaks maksupolitseile,» põhjendab ta.

Vene ärimeeste ning Eesti majanduse elavdamise kasuks töötab ootamatul moel Venemaa soovimatus sõlmida Eestiga majanduslepinguid. Topeltmaksustamise vältimise lepingu puudumise tõttu ei vasta Eesti maksuamet Vene maksupolitsei üksikasjalistele järelepärimistele Vene ettevõtjate tegevuse kohta Eestimaal.

Vene ettevõtjad pääsevad seega Eestisse investeerides maksupolitsei valvsa silma alt. «Eesti on praegu raha paigutamiseks ahvatlevam koht kui Soome,» ütleb Arkadi.

«Vahetame Vene maksupolitseiga pidevalt informatsiooni, kuid ei saa lepingute puudumise tõttu neile kõigest teatada,» selgitab maksuameti peadirektor Kalev Järvelill. Maksuamet teatab Venemaa kolleegidele vaid sellest, kas mingi ettevõte Eestis tegutseb ja kas ettevõte on teinud tehinguid.

Ühispank ja Hansapank kinnitavad, et Vene ettevõtjate aktiivsus Eestis on oluliselt kasvanud. Seletamatutel põhjustel ei suuda aga pangad, kes peavad igal tunnil täpseid finantsotsuseid langetama, leida üksikasjalikke andmeid Vene residentide arvelduskontode avamise kohta.

Augusti lõpus ja septembris suurenes Vene residentide arvelduskontode avamine Hansapangas tavalise kuuga võrreldes 8 protsenti.

Ühispanga Venemaa projektijuht Dmitri Volov selgitab, et Vene ettevõtjate deposiitide kogumahtu on raske määrata, sest raha liigub enamasti offshore-firmade kaudu. «Kui mõni tõeliselt suur Moskva ettevõte tooks oma raha Ühispanka, siis muudaks see bilanssi kõigile märgatavalt.»

Eesti pankade teenuste tase pakub Volovi sõnul Vene ettevõtjatele suurepäraseid võimalusi, sest tehinguid saab sooritada Interneti vahendusel.

Esimese nädalaga pärast rubla vabalangusesse sattumist kantisid venelased läände ligi 120 miljardi krooni väärtuses valuutat. Tänaseks on summa kasvanud 650 miljardini. Sellest murdosagi Eestisse sattumine kompenseeriks kuhjaga lääne investorite kõhkleva suhtumise Venemaa lähiümbrusse.

Senikaua kui Venemaa valitsusel pole kriisivastast programmi, jätkub raha väljavool Venemaalt nii seaduslikul kui ka ebaseaduslikul teel, ütleb Eesti-Vene ettevõtjate koja president Oleg Karpikov.

Venelaste käes on sularahana ligi 520 miljardi krooni eest välisvaluutat, peamiselt dollareid ning igaüks kasutab välismaal elavate sugulaste ja tuttavate abi, et hoiduda oma raha müümisest riigi kehtestatud kunstlikult madala sundkursiga.

«Tavalised inimesed toovad raha Eestisse kasvõi vöö vahel,» räägib Karpikov. «Koda sai aga möödunud nädalal kuus ühisettevõtete asutamise ettepanekut.»

Karpikovi arvates tasuks Eesti turismifirmadel praegu korraldada peterburilastele ostureise Ida-Virumaale. Pool aastat tagasi käisid välismaal sisseoste tegemas peamiselt jõukad venelased, nüüd tuleksid ka suhteliselt vaesed, sest nad eelistavad oma dollarid vahetada kaubaks, mitte riikliku sundkursiga rubladeks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:10
Otsi:

Ava täpsem otsing