Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jalatsitootja toidab end allhangetega

16. oktoober 1998, 00:00

Eesti jalatsitootjad pole toonud kohalikule turule ühtegi üldtuntud kaubamärki, mistõttu kodumaist kinga seostatakse ikka veel Kommunaari masstoodanguga. Kohalike tootjate põhiprobleem on oma toote vähene müügioskus, alles seejärel käibevahendite nappus, arvab mitu jalatsivalmistajat.

Põhjamaade jalatsifirmad ostavad Eestist suhteliselt odavalt kokku hea kvaliteediga toodangut ning kleebivad sinna sisse Soome ja Rootsi firmade kaubamärgid. «Anttila ja Ellose kataloogid on Eestis valmistatud jalatseid täis,» kinnitab ASi Välk pearaamatupidaja Maia Oinit?. Tema sõnul tuleb ainuüksi Soomest nii palju tellimusi, et nende täitmisega on kohati probleeme.

«Jalatsiäri loetakse neli korda keerulisemaks kui rõivaäri, seepärast ongi kingatootjaid ja müüjaid vähem,» arutleb ansambli Singer Vinger endine löökriistamängija, ASi Wallise üks omanikke ja tegevjuht Andres Niinepuu. Wallise toodab praegu peamiselt allhanke korras jalatseid Soome firmadele, lähitulevikus on kavas oma mudeleid valmistama hakata.

Niinepuu arvutuste kohaselt on jalatsitootja kasumis, kui ta valmistab päevas oma kaubamärgi all vähemalt 300 paari häid jalatseid. «Allhankega lihvime tootmise kiireks ja sujuvaks, ise tootes oleks tulusus kuni 10 korda suurem,» märgib Niinepuu.

Niinepuu väitel väheneb allhanke marginaal jalatsitööstuses pidevalt ja Eesti jalatsifirmad ei teeni sellest suurt kasumit.

«Meie toodangust moodustab allhange poole, põhiliselt täidame Soome firmade tellimusi,» sõnab ASi Abris & Ko juhatuse esimees Väino Palo. Firma müüs veel eelmisel aastal suure koguse kingi Kanadasse, kuid kuna sealne ostja ei soostunud hinda tõstma, koostöö tänavu lõppes.

«Kuigi oleme siseturu osa pidevalt suurendanud, ei elaks me ekspordita ära,» tunnistab Palo. Tema sõnul müüvad Eestis toodetud kingad hästi nii Lätis kui ka Leedus.

Eesti suuremad kaubamajad ei ole kohalike jalatsifirmade toodangust huvitatud. Samas peavad jalatsitootjad näiteks Tallinna Kaubamaja juurdehindlust liiga suureks, mistõttu sinna enam kingi ei pakuta.

«Kaubamajal on lihtsam 50--100 protsenti mujalt ostetud kinga hinnale juurde panna, sest seda pole teistes poodides müügil ja hindu ei saa võrrelda,» märgib Polaria tegevdirektor Atsu Vaask. Tema kinnitusel on 1991. aastast tegutsev Polaria ainus kohalik jalatsitootja, kellel on oma esinduskauplus ja korralik turustuskett.

Kodumaiseid kingi pole näha ka EKS-kaubamaja ja Tartus hiljuti avatud BWT Kinga lettidel. «Meie müügiesindajale öeldi otse, et kaubamaja müügipoliitikaga ei käi kohalik jalats kokku,» pahandab jalatsitootja Väino Palo EKS-kaubamaja töötajate käitumise üle.

Eesti efektiivseima jalatsifirma Reester tööjalatsitest ei jää kohalikule turule ühtegi paari. «Esiteks ei ole Eestis veel keegi valmis tõeliselt heade tööjalatsite eest korralikku hinda maksma ja teiseks ei suuda me võistelda Itaalia või Saksa kingade kvaliteedi ja hinna suhtega ning Hiina toodangu odavusega,» ütleb firma juht Juri Ivanov.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing