Valitsus võib astuda vana reha peale

16. oktoober 1998, 00:00

Valitsus on lubanud põllumeestele hüvitada 227 miljoni krooni ulatuses ikalduskahju ja soovib selle lubaduse täitmiseks suurendada maksukoormust. Peale tubakaaktsiisi tõstmise kavatseb valitsus suurendada ajutiselt -- neljaks kuni kuueks kuuks -- ka käibemaksu ühe protsendi võrra ning kavandatust rohkem alkoholiaktsiisi.

Äripäev ei toeta valitsuse kava, sest maksukoormuse suurendamine kitsa huvigrupi toetamiseks ei ole õige.

Sellise otsusega astub valitsus lühikese aja jooksul juba teist korda reha peale. Käibemaksu (nagu ka nädala alguses välja pakutud tubakaaktsiisi) tõus suurendab teiste tarbijate seas ka nende samade põllumeeste väljaminekuid, kelle pärast valitsus makse tõstab.

Samuti on selge, et ikalduskahjusid ei suudeta hüvitada kõigile põllumeestele. Seega maksab osa põllumajandustootjaist käibemaksu ja aktsiisitõusuga kinni oma konkurendi riskid.

Maksude tõstmine näitab, et valitsus tegutseb läbimõtlematult. Algselt pakuti kahjude katteallikana tubakaaktsiisi, kuid järgmisel päeval lugesid valitsusliikmed ajalehtedest, et Eestis ei olegi nii palju suitsetajaid, et aktsiisitõus kataks põllumeestele lubatud summa. Et mitte rumalasse olukorda jääda, pidi peaminister kiiresti avalikkusele teatama, et peale tubakaaktsiisi tõstetakse ka käibemaksu ja võib-olla alkoholiaktsiisigi.

Selline peataolek on maksusüsteemile ohtlik. Käibemaksumäära muutmine on põhimõtteline otsus ja seda ei saa teha ilma eelneva diskussioonita. On hämmastav, et valitsus pole poolteise aasta jooksul suutnud langetada otsust ettevõtte tulumaksu kaotamise kohta, kuid käibemaksu tõstmise otsustab paari päevaga.

Ka ettevõtte tulumaksu kaotamise ühe katteallikana on pakutud välja käibemaksu tõstmist 19 protsendile. Erinevalt ikalduskahjude hüvitamisest mõjutaks selline otsus positiivselt kõiki ettevõtjaid, sh ka põllumehi.

Huumoriga soovitab toimetus suhtuda Mart Siimanni lubadusse, et tegemist on ajutise maksutõusuga. On vana tõde, et ei ole midagi püsivamat kui ajutised asjad. Ohule muutuda ajutisest alaliseks viitas eile ka rahandusminister Mart Opmann.

Meie arvates ei peaks riik ilmastikukahju hüvitama, sest halba suve, millele oli vastukaaluks kuiv september, ei saa nimetada katastroofiks.

Kui valitsus on ikkagi otsustanud kedagi kehva ilma pärast toetada, siis piisab selleks juba praegusest maksukoormusest -- keskmiselt maksab iga inimene oma brutosissetulekust 36% riigile. Valitsusel tuleb lihtsalt seniseid prioriteete muuta.

Tundub, et lähenevad valimised on koalitsiooni ära ehmatanud. Pole ju võimul oldud aja jooksul peaaegu ühtegi lubadust täita suudetud. Järgmise aasta eelarvega üritatakse kõik nelja aasta tegemata jätmised heastada -- tõstetakse õpetajate ja politseinike palka; suurendatakse otsetoetusi põllumeestele ja hüvitatakse ilmastikukahjud.

Kujunenud majandusolukord aga ei soosi valitsuse kavatsusi. Selle asemel, et istung istungi järel arutada, kuidas suurendada riigieelarve tulupoolt, on viimane aeg hakata tõsiselt mõtlema avaliku sektori kulude piiramisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing