Mida peaks teisiti tegema maksuameti uus peadirektor?

Kindlasti ei tohiks see olla poliitiline ametikoht. Praegune maakondade struktuur täiesti toimib ja seda ei tohiks lõhkuda nagu politseiprefektuure.

Võib-olla oleks vaja operatiivsuse huvides (see eeldab muidugi seaduse muutmist) võimaldada maksuametil arestida varasid. Müük toimuks täitevameti kaudu. Täitevamet suudab praegu väga väikse protsendi täitevmenetlusega riigieelarvesse vahendeid tuua. Kahe ametkonna süntees on väga raske, selles mõttes näiteks maksupolitsei idee ei teostunud. Varade arestimise võimaldamine peaks olema lihtsam.

Tegelikult peaks ta jätkama seda, mis vana tegi. Ja peaks olema tihedam läbikäimine seadusandjaga.

Ta peaks võtma üle endise juhi avalduse, et maksuamet on maksumaksja partner, mitte diktaator. Partnerid on võrdsed ja abistavad üksteist. Usun, et spetsiaalseid maksupettureid ei ole nii palju, nagu maksuametnikud arvavad. Igaüks eksib, kõigil on raskusi, mis sunnivadki teinekord ettevõtjat manööverdama.

Soovin uuele juhile mõistmist, et mitte kohe kirvega pähe lajatada, vaid otsida lahendusi. Kokkuvõttes võidab ka riik. Kas laseme firma kohe pankrotti või vaatame, kas on võimalik päästa. Pärast päästmist saab ju maksud kätte. Pankrotimenetlusega ei ole see alati võimalik.

Ta peaks esindama võimalikult neutraalse ja eranditest vaba maksusüsteemi ideed. Ja olema igasugustele lollustele, nagu raamatute käibemaks ja regionaalne maksusoodustus, vastu, iseasi, et tal ei ole poliitilist võimu palju.

Järvelillega on käinud kaasas see aura, et ehk on ta liiga hea sõber mõnele ettevõtlusringkonnale -- selles mõttes peaks uus olema ka neutraalne. Sellisteks süüdistusteks ei tohiks uus mees alust anda.

Selleks, et rohkem makse kokku koguda, oleks vaja rohkem koolitada maksuametnikke. Teiseks osaleda rohkem seadusloome koostamisel n-ö nõuandva häälena. Et seadused, mis vastu võetakse, või muudatused, mis tehakse, ei oleks ebarealistlikud. Peadirektor peaks püüdma seda liini ajada, et maksuamet oleks rohkem kaasatud sellistesse protsessidesse, kasvõi riigikogu kaudu.

Maksuamet peaks olema maksumaksjale rohkem avatud. Maksuseaduse tõlgendamistest, mis riigi maksuamet teeb, võiks ta ka maksumaksjatele teada anda, mitte hoida seda infot enda käes.

Paremaks võiks muutuda suhtumine konsultantidesse, kes igapäevaselt teevad tegelikult maksuameti tööd oma rakursi alt. Ehk konsulteerivad maksumaksjaid maksuseaduste alal, kuidas neid rakendada ja kuidas makse maksta. Suhtumine peaks muutuma paremaks.