Autojuht toetab rongireisijat

«Me ei saa täna veel lubada, et kogu mootorikütuse aktsiisist laekuv raha läheks riigimaanteede korrashoiuks. Kui on tehtud poliitiline otsus, et reisijatevedu raudteel peab jätkuma, on meie kohus selleks ka raha leida,» selgitas olukorda teede- ja sideministeeriumi kantsleri nõunik Väino Soonike.

Praegu reisib Eesti raudteel 5,7 miljonit inimest aastas. Teede- ja sideministeerium taotles rongipiletite doteerimiseks riigieelarvest ligi 1260 miljonit krooni, millest 98 miljonit krooni tuleb mootorikütuse aktsiisi lisalaekumisest. Peale selle läheb 29 miljonit krooni riigieelarvesse lisanduvast aktsiisirahast raudteehoolduse peale. Kokku kulutab raudtee 1999. aastal reisijateveoks 300 miljonit krooni aastas.

Soonikese sõnul lahendaks maanteede osas olukorra teekapitali loomine. Valitsusele üle antud teeseadus näeb ette 75 protsendi mootorikütuse- ja sõidukiaktsiisi otselaekumise teekapitali, et hooldada ja ehitada riigimaanteid, linnatänavaid ja vallateid.

Eesti autojuhtide liidu presidendi Hellat Rumvolti sõnul on kõik liidu liikmed seda meelt, et kogu autojuhi taskust võetav raha peab minema liiklusohutuse ja sõidumugavuse tagamiseks.

Rumvolt täpsustas, et teatud väikese summa võiks riik auto pealt laekuvast aktsiisist ka mujale kulutada, kuid selle suurus peaks olema täpselt kokku lepitud. «Mitte nii, et võtame nii palju kui parasjagu tarvis,» märkis ta.

Kõigi riigiteede hooldamiseks, pooleliolevate objektide lõpetamiseks ja uute rajamiseks vajaks maanteeamet tuleval aastal ligi kaks miljardit krooni, millest riigieelarve projekti kohaselt on lootust saada 821 miljonit.