Poliitik -- majanduse kõige suurem ohustaja?

21. oktoober 1998, 00:00

Majandusanalüütik Hardo Pajula arvates on Eesti majandusele suurim risk kevadised parlamendivalimised, mille tulemusena võib Eesti senisest edu toonud majanduspoliitikast loobuda.

Äripäeva arvates ohustavad valimised majanduse arengut siis, kui võimule saab selgelt vasakpoolne valitsus. Näiteks Keskerakonna ja maaerakondade koalitsioon.

Keskerakonna ja maaerakondade majanduspoliitika põhipostulaat on võimalikult palju raha ettevõtjate ja kodanike käest maksude abil kokku korjata, et see siis oma äranägemise järgi huvigruppidele laiali jagada.

Kui sellist koalitsiooni pärast valimisi ei sünni, siis ei tohiks ka suuri muudatusi -- ei positiivseid ega negatiivseid -- majanduspoliitikas tulla. Eesti poliitiline maastik on selleks liiga killustunud, et valitsus suudaks mingeid kardinaalseid muutusi ellu viia.

Parim näide on praegu võimul olev Koonderakonna ja Maarahva ühenduse (KMÜ) koalitsioon. Pärast nende võimule tulekut räägiti samuti Eesti majanduse edasise arengu kohta õudusjutte, kuid kartused ei osutunud tõeks, sest KMÜ pole suutnud oma lubadusi täita. Eesti ei ole kehtestanud tolle, astmelist tulumaksu, üleliia pole tõstetud pensione, pole tehtud takistusi välisinvestoritele, erastamine ei peatunud.

Tõenäoliselt ei teki pärast järgmisi valimisi sellist valitsust, mis suudaks majandust oluliselt suunata. Mart Laar lasi omal ajal liberaalse majanduspoliitika nimelise d?inni pudelist välja ja nüüd on poliitikutel väga raske seda pudelisse tagasi toppida. Sellepärast ei näe toimetus eelseisvaid parlamendivalimisi nii mustades värvides nagu Hardo Pajula.

Selleks, et valimistega kaasnevat riski maandada, peavad ettevõtjad senisest rohkem poliitikasse sekkuma. See ei tähenda, et firmajuhid ja omanikud peaksid massiliselt parteidega liituma ja valimistel kandideerima hakkama. Piisab, kui enda poliitilisi eelistusi ja hinnanguid julgetakse avalikult välja öelda, sest ettevõtte juht on omamoodi arvamusliider, kes mõjutab töötajate eelistusi.

Oluline on ka see, et ettevõtlikud inimesed valimistel osaleksid, mitte ei distantseeruks poliitikast ega lööks valimisjaoskonda minekule käega. Kui valimistel osalejate protsent jääb tagasihoidlikuks, siis võivad Hardo Pajula kartused tõeks osutuda.

Üheks ohuks peab Pajula seda, et enne valimisi võib suureneda poliitikute surve stabilisatsioonireserv laiali jagada. See ei meeldi rahvusvahelisele valuutafondile, kelle negatiivne hinnang Eestile võib vähendada meie usaldusväärsust välisinvestorite silmis ja tõsta näiteks meile laenatava raha hinda.

Stabilisatsioonifondi kasutamise mõju ei pruugi nii katastroofiliste tagajärgedega olla, nagu seda on üritatud meile selgeks teha. Kui reservi kasutamine võimaldab majanduslangust pidurdada, siis miks oodata seni, kuni majanduskriis jõuab haripunkti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:12
Otsi:

Ava täpsem otsing