Välis?okk Balti riikides

21. oktoober 1998, 00:00

Saksa suurim pank Deutsche Bank ennustab oma viimases finantsturgude ülevaates Eestile selleks aastaks 5protsendist ja Lätile-Leedule veelgi väiksemat majanduskasvu. Tulevaks aastaks prognoosib majandusuuringuid koostav Economic Intelligence Unit piirkonnale keskmiselt vaid 3,1% kasvu.

Deutsche Bank ennustab, et Eesti ja Leedu jooksevkonto puudujääk kasvab välis?oki mõjul 15%ni ning Läti defitsiit 10 %ni SKTst.

Kasvav defitsiit seab panga hinnangul ohtu kohaliku valuuta stabiilsuse, korduvalt on sama väitnud ka Rootsi Handelsbankeni asepresident Bo Kragh.

MeritaNordbankeni analüütik Mika Erkkila aga usub, et valuutad peavad vastu, sest jooksevkonto defitsiit on suures osas tingitud tootmisvõimsuste uuendamisest.

Esmaspäeval tõstis Läti keskpank lombardimäära 1% võrra, mida analüütikud tõlgendasid kui lati kursi kaitseabinõu. Selle sammuga tahab keskpank muuta lati devalveerimisele mängivatele spekulantidele vähem atraktiivseks.

Läti ajakirjanduses käib elav debatt lati võimaliku devalveerimise ümber, ehkki ükski juhtiv partei sammu avalikult ei poolda. Kallis latt soosib importi ning suurendab Vene kriisi käes niigi kannatavate kohalike tootjate raskusi.

Läti maksuameti hinnangul on Vene kriisi mõjul raskustes üle 70 ettevõtte, kellest 14 on tootmise täielikult peatanud.

Töö on kaotanud üle 7000 inimese -- 2100 on vallandatud ja 5100 sundpuhkusel. Töökohtade vähenemisega kahaneb ka elanike ostujõud.

Läti firmajuhid taotlevad kriisi üleelamiseks riigilt abi laenude saamiseks, et moderniseerida tootmistehnoloogia ja orienteeruda ümber alternatiivsetele turgudele.

Ärimehed soovitavad valitsusel üle vaadata ka maksupoliitika ja leida võimalusi ettevõtete maksutähtaegade pikendamiseks.BNS-B&B-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:12
Otsi:

Ava täpsem otsing