Hüvitusfondis 80 miljoni kroonine auk

Artikkel

- Uudised
- 21. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hüvitusfondis 80 miljoni kroonine auk
Hüvitusfondi nõukogu esimees Jürgen Ligi ütles, et nõukogu otsustas eile peatada fondi esimese poolaasta auditi, kuna tuletistehingute kahjum võib ulatuda 80 miljoni kroonini. «Sellega seoses kutsuti ka tagasi Arle Mölder ja Andres Männart,» lisas ta. «Lahkumishüvitist ei saa nad pennigi,» märkis Ligi.
Ligikaudu 80 miljonit krooni kaotas Hüvitusfond ka möödunud aastal, kui fond oli sunnitud odavnenud aktsiainvesteeringud börsikrahhi tõttu alla hindama.
Juhatuse esimehe kohusetäitjaks nimetas nõukogu juhatuse liikme Margus Uudami, kes enda kinnitusel polnud teadlik fondile kahju teinud tehingutest.
Mölderi sõnul lahkus ta ametist omal soovil ja esitas lahkumisavalduse juba poolteist nädalat tagasi. Ligi märkis, et selles suhtes lähevad Mölderi ja nõukogu arvamused lahku. Mölder ei viibinud ka nõukogu eilsel koosolekul.
«Olen fondi juhatuse esimees olnud neli aastat ja tunnen end väsinuna. Tahaksin vähemalt jõuludeni puhata,» kommenteeris Mölder lahkumist.
Ligi kinnitas, et saadud kahju pole kreeditoride ja obligatsiooniomanike huve kahjustanud ja fondi kohustused on kuhjaga täidetud. «Tõenäoliselt tuleb lihtsalt rohkem kahjumisse kanda, kui algselt arvasime,» nentis ta.
Audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers teeb kahju toonud lepingutele ekspertiisi ja lähima kahe nädala jooksul peaks nõukogu jõudma auditi kinnitamiseni. Uudami ülesandeks on ka ekspertiisi tegemise jälgimine. Enne ekspertiisi tulemuste selgumist ei soovinud ta tehingutele mingit hinnangut anda.
Lepingud on sõlmitud enne praeguse nõukogu ametisse asumist ehk ajal, kui nõukogu juhtis riigikogu liige Raoul Üksvärav.
Ligi märkis, et kahjulike tehingute juured peituvad börsikrahhis. Ka Arle Mölder tunnistas, et fond võttis börsil endale liialt suuri riske ega lahkunud sealt õigel ajal. «Samas on terves finantssektoris must aasta olnud ja pole põhjust karta, et Hüvitusfond mingitesse rahalistesse raskustesse satuks,» kinnitas Mölder.
Mölder lisas, et fondi juhatuse otsuse kohaselt fond enam raha sisse ei laena. Samuti loobus juhatus kavandatud välisemissioonist, et järgida konservatiivset finantspoliitikat.
Ligi hinnangul on äärmiselt vähetõenäoline, et fond ka teisel poolaastal kahjumit kannab. «Kunagi ei saa olla päris kindel, aga ma ei näe enam kukkumise võimalust,» ütles ta. «Tekkinud probleemid ei pikene teise poolaastasse.»
Ligi lisas, et mingit kahju toob Hüvitusfondile kindlasti ka Vene kriis, kuid edaspidi peaks siiski tulema juba normaalse kasumiga majandustegevus. Kas Hüvitusfond lõpetab aasta kahjumi või kasumiga, ei osanud Ligi prognoosida.
Hüvitusfondi kahtlaste tehingute teema kerkis päevakorrale juba suvel, kui selgus, et fond on seotud pankrotistunud Maapangast raha väljakantimisega. Maapanga sisekontrollitalituse raportite kohaselt oli Hüvitusfond osaline Maapanga ja offshore-firmade aktsiate ostu-müügitehingutes, millega Maapanga juhtkonnaga seotud maksuvabad firmad teenisid 17,3 miljonit krooni tulu.
Maapanga bilansis kajastusid tehingud nii, et osapoolteks olid offshore-firmast kliendid ja Hüvitusfond.
Tol ajal tõrjus Arle Mölder süüdistusi ja eitas selliste tehingute sooritamist, samuti Maapanga ning Hüvitusfondi vahel sõlmitud laenulepingu olemasolu, mille kohaselt andis fond eelmise aasta lõpus Maapangale 100 miljoni krooni suuruse aktsiaportfelli eest 24 miljoni krooni ulatuses laenu.
Hüvitusfondile on võlgade katteks panditud ka Maapanga peahoone.
Hetkel kuum