Suurspekulant Eesti Pank

22. oktoober 1998, 00:00

Mida teeksite, kui teil oleks 250 miljonit krooni ja peaksite selle investeerima. Suure tõenäosusega ei ostaks te selle raha eest Forekspanga aktsiaid. Mina ka mitte.

Mis siis oli põhjus, miks Eesti Pank paigutas 250 miljoni ulatuses krooni kattevara Forekspanka, selle asemel et seda harjumuspäraselt Saksa võlakirjadesse investeerida. Kahtlemata oli otsus emotsionaalne, sest selle ratsionaalset iva pole keskpank seni suutnud arusaadavalt põhjendada.

Keskpanga rahapaigutusest said kasu kahe liituva panga, Forekspanga ja Investeerimispanga (EstIB) omanikud. Kuna Forekspanga suurinvestori Uebersee panga kliendid on salastatud, siis teda me jälgida ei saa. Investeerimispanga suuromanik on OÜ Immerman ehk EstIBi juhtkond eesotsas Gunnar Kraftiga. Et teada saada, milles seisneb Krafti kasu, vaatame Kraftiga seotud raha liikumist.

EstIBi juhtkond sattus möödunud aastal raskustesse sarnaselt Hoiupanga juhtkonna ja Olari Taaliga, kes laenuraha eest aktsiaid ostsid. EstIBi juhtkond ostis panga endistelt omanikelt välja 64 protsenti pangast 167 miljoni krooni eest, võttes selleks laenu Ühispangast. Hind oli soolane 40 miljonit krooni aastas tootnud EstIBi kohta, kui arvestada möödunud aasta lõpus toimunud börsikrahhi.

Majanduskeskkonna muutudes ei suutnud EstIB kasumiteenimist prognooside kohaselt kahekordistada ja juhtkonna laenu tagasimaksmise tähtaeg lähenes. Ebaõnnestus EstIBi liitmine Tallinna Pangaga. EstIBi juhid olid valiku ees: kaotada kogu oma raha sarnaselt Olari Taaliga või riskida, minna avantüürile ja juua ?ampanjat.

Täna teame, et panga juhtkond otsustas viimase võimaluse kasuks. Forekspank ostis EstIBi juhtidelt suure summa eest nende aktsiad ja maksis tagasi laenu, mis vahepeal oli Ühispangast Hoiupanka üle läinud. Sellest selgelt ebamajanduslikust sammust Forekspanka tekkinud augu kattis omakorda Eesti Pank. Ja muidu nii kiivalt kaitstud krooni kattevara ongi nüüd EstIBi juhtide taskus. Neile kuulub ühinenud pangas ligi 8%, mille nominaalväärtus on 32 miljonit krooni. Turuväärtus võib küündida 50 miljoni kroonini. Kuna laenud on tagasi makstud, ongi põhjust ?ampanjat juua.

Tekib küsimus, miks pidi keskpank EstIBi juhti Gunnar Krafti soosima. Gunnari onupoeg, keskpanga president Vahur Kraft on öelnud, et sugulusside polnud otsustamise juures määrav. Mis oli siis see põhjus, mis sundis keskpanka murdma raudset reeglit, et kommertspankadele appi ei minda. Sellele küsimusele keskpank ei vasta. Veelgi enam, keskpank varjab Forekspanga ja EstIBi liitumisega seotud asjaolusid. Nii näiteks pole tänaseni avalikustatud, kes on Forekspanga suuromanik, varjunimega Uebersee panga kliendid. Mäletatavasti lõpetas Eesti Pank aasta tagasi Innovatsioonipanga tegevuse, tuues põhjuseks panga tundmatud omanikud.

Täna osaleb keskpank ise Forekspanga omanike salastamises. Keskpanga infoosakonna juht Andrus Kuusmann ?okeeris paar nädalat tagasi avalikkust väitega, et tõenäoliselt ei saa keegi kunagi teada, kes on Uebersee panga kliendid.

Sellised signaalid ei paranda kindlasti Eesti mainet rahvusvaheliste investorite silmis. Vastupidi, mitmed välisinvestorid ja analüütikud on asunud kahtlema krooni stabiilsuses ja Eesti rahasüsteemi tugevuses. Alust kahtlusteks on kuhjaga, eriti kui arvestada, et keskpank pole suutnud efektiivselt tööle panna pangainspektsiooni. Selle asutuse töö nõrkust näitab see, kui hilja reageeris keskpank Maapanga ja Forekspanga raskustele. Väärtpaberiinspektsiooni nõrkuse tulemused on silmnähtavad juba pikemat aega: ükski tõsine välisinvestor ei taha insaiderlusest kubisevat Tallinna börsi silmaotsaski näha.

Soovitan osta eile müüki paisatud Soome telekommunikatsioonihiiglase Sonera aktsiaid. Vähemalt tuntud kvaliteet.


Inno Tähismaa on Äripäeva uudistetoimetaja.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:12
Otsi:

Ava täpsem otsing