Urmas Laht -- talurinde esivõitleja

Põllumajandustootjate juht Urmas Laht on lihtsale külamehele iidol. Paljuski just Lahe teeneks võib lugeda, et järgmisel aastal saavad maamehed riigilt üle 700 miljoni krooni toetust. Eelmisel aastal suutis ta välja kaubelda paarsada miljonit väiksema toetuse.

Tegelikult esindab mees tootjate õiguste eest võideldes ka oma erahuvisid ja pühiks parema meelega kodukandi tolmu hoopis jalgadelt. Tema eesmärk on jõuda parlamenti.

Poliitikast rääkides muutub Laht kõhklevaks. «Ma pole veel otsustanud, kas kandideerida või mitte,» sõnab ta.

Lähemate nädalatega peaks aga selge olema, kas Laht kandideerib riigikogu liikmeks. Sõltub sellest, kas valitsus eraldab põllumeestele piisavalt raha.

Praegu pole Laht veel ühegi partei liige, kuid mehe enda väitel on mitmed parteid teda oma ridadesse kutsunud.

Inimesed räägivad, et eluaeg Virumaal elanud Laht kavatseb riigikogulaseks kandideerida Põlva- või Võrumaal, mitte oma kodukohas Lääne-Virumaal. Kodukandi inimeste hulgas pole tal just kõige parem maine.

«Arvatakse, et Lahe aktiivsus on tema valimiseelne võitlus,» ütleb Lääne-Virumaa talupidaja Jaak Läänemets. «Põllumeeste suhtekorraldajaks oleks teda ehk kõige õigem nimetada.»

«Ta on segu maamehest ja PR-tegelasest,» leiab ka Maitse lihatööstuse juhataja Kalev Villem. Ta tunneb Lahte viimased kolm aastast, kui mees on aktiivselt maameeste huvide eest võidelnud.

Laht ise tundub nautivat ajakirjanduse tähelepanu ja oma tööd põllumeeste huvide eest võitlejana.

Viimased kaks aastat on 5000pealist seakarja pidav Laht aktiivselt rääkinud riikliku emisetoetuse vajalikkusest. Järgmiseks aastaks kaupleski ta valitsuselt 3 miljonit kärssninade kasvatajatele.

«Minu 5000 siga on kaduvväike arv võrreldes kogu Eesti sigade arvuga. Oleks kentsakas rääkida erahuvidest,» pareerib Laht kahtlusi.

Talumehed aga on teistsugusel arvamusel. Erahuvid, mis muud, leiavad nad.

«Egas temagi misjonär pole, et tal erahuvisid poleks,» sõnab Jaak Läänemets.

«Puhtalt erahuvid. Tahab, et riik äärmiselt ebaefektiivse tootmise kinni maksaks,» sõnab üks tundmatuks jääda sooviv Harjumaa talunik.

Harjumaa köögiviljakasvataja Johannes Valk arvab samuti, et Laht esindab läbirääkimistel valitsusliikmetega paljuski enda huve. «Küllap on ta oma seakasvatus alla käimas, mis ta muidu rabeleb,» sõnab Valk, kes eelmisel aastal osales läbirääkimistel valitsusega eksperdina.

Laht pole põllumees, kes igapäev kättpidi mullas oleks või laudas virtsa tõstaks. Teda nähakse rohkem ülikonnas ministeeriumide vahet saalimas.

Suvel, kui läbirääkimised valitsusega olid haripunktis, viibis Laht enamiku nädalast Tallinnas asju ajades. Tema mobiiltelefon piriseb lakkamatult. Laht kannab suurt klotsersõrmust ja kuldkella.

«Enne põllumeeste meeleavaldust tuli tihtipeale paarkümmend kõnet tunnis,» meenutab Laht.

Äripäeva ajakirjanikegagi kohtudes vaatab Laht tihti kella, sest peab lõunaks jõudma kohtumisele rahandusminister Opmanniga.

Laht ei ela mitte madalukeses tares põldude vahel, vaid Rakveres vähem kui kümme aastat vanas enda ehitatud majas. Maja jätab mulje, et Laht oskab hästi elada.

«Mu firma on juba nii hästi jalul küll, et ma ei pea siin iga päev istuma,» sõnab ta ise. Küsimusele, kas põllumehed on Lahe valinud ennast esindama ja kas nad maksavad Lahele suhete korraldamise eest, vastab mees, et tasu võtmine oleks päris hea mõte. «Seni olen küll kõik omast taskust maksnud,» ütleb Laht tõsinedes ja toob näiteks septembrikuu 8500kroonise mobiiliarve.

Ka põllumajandus-kaubanduskojast, mille aseesimees Laht on ja mille kaudu ta tootjate delegatsiooni juhtima valiti, kinnitatakse, et nende organisatsioon küll Lahele palka ei maksa ja tema arveid ei tasu.

Lahel on kolm seafarmi ja 40 hektarit põllumaad, lähitulevikus plaanib ta hektarite arvu suurendada neljasajani.

Eelmisel aastal teenis Laht koos kahe kompanjoniga seakasvatusest poolteist miljonit krooni kasumit. Talle kuulub Eesti kalleim kombain, mille eest tuli välja käia 2,3 miljonit krooni.

Suurärimehena peetakse Lahte siiski ebaõnnestujaks. Tema ellukutsutud Viru lihaühistu üritas erastada Rakvere lihakombinaati, kuid jäi Epeksile alla. Samuti üritas Viru lihaühistu osta Võhma lihakombinaati, kuid ka see ebaõnnestus.

«Mul pole midagi head öelda ja halba arvamust ma parem ei levitaks,» jääb Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Peeter Maspanov Lahest rääkides napisõnaliseks.

- tema juhitud Viru lihaühistu üritas ebaõnnestunult erastada Rakvere ja Võhma lihakombinaati

- on juhtinud kaks aastat põllumajandustootjate delegatsiooni läbirääkimistel valitsusega

- korraldas eelmisel nädalal Toompeal põllumeeste protestimiitingu

- kandideerib riigikogusse, kui valitsus ei reageeri meeleavaldusel tehtud ettepanekutele

- teenis möödunud aastal sigade kasvatamisega 1,5 miljonit krooni kasumit

- omab Eesti kalleimat kombaini

- sündinud 7. juulil 1955

- lõpetanud Võsu 8klassilise kooli 1970 ja põllumajandusülikooli kaugõppes ökonoomika erialal 1993. aastal

- töötanud Kuusalu kolhoosis osakonnajuhataja asetäitjana

- töötanud Ilumäe kolhoosis osakonnajuhatajana

- töötanud Tamsalu Terkos tootmisdirektorina

- alates 1996. aastast Viru lihaühistu juhatuse esimees

- abielus, kolm tütart ja poeg esimesest abielust