Hea töökorraldusega on vähem õnnetusi

Paljud äriühingute juhatused ei korralda tööohutusalast tööd nõutaval tasemel, mis on sageli tööõnnetuste põhjuseks.

Töökaitseseaduse nõuete kohaselt on tööandja kohustatud tagama ohutud ja tervislikud töötingimused kõigile töötajatele. Töötajate ohutus sõltub eelkõige tööohutus- ja töötervishoiualase töö korraldamise tasemest ettevõttes, sealhulgas äriühingu juhatuse, otseste tööjuhtide ja töötajate esindajate (töökaitsevolinik, töökaitsenõukogu) tegevusest selles valdkonnas.

Tööinspektsiooni järelevalve analüüs näitab, et töökeskkond on tunduvalt parem nendes ettevõtetes, kus on loodud ning rakendatud tööle tööohutus- ja töötervishoiualast tegevust korraldavad struktuurid, määratud kõigi juhtide kohustused ja vastutus ning korraldatud juhtide ja töötajate esindajate täiendkoolitus. See tähendab, et neile on antud ohutu töö korraldamiseks vajalikud teadmised.

Ainuüksi 1997. aastal toimus vale töökorralduse, puuduliku väljaõppe ja järelevalve tõttu 13 surmaga ja 89 raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetust.

Töökaitsevolinikud on meil valitud kõikides suuremates allüksustes. Volinikud on saanud ka koolituse.

Töökaitsevolinikud on oma tööpiirkondade esindajad, et iga inimene ei peaks probleemidega kohe spetsialisti poole pöörduma. Osa volinikest on valitud töökaitsenõukogu liikmeteks. Nõukogusse kuulub võrdselt tööandjate ning töövõtjate esindajaid.

Peaspetsialistid ja teised juhtivad töötajad saavad töökaitsealase koolituse kursustel, mis sageli korraldatakse meie oma majas. Töötajaid juhendavad meistrid ise, selleks on olemas juhendamiskaardid.

Juhendamiskaartidele kantakse nii korralised kui ka erakorralised juhendamised. Erakorraline juhendamine toimub näiteks uue seadme puhul, töökaitse-eeskirja rikkumise korral ning pärast tööõnnetusi. Tervisekontroll toimub meil oma ettevõttes, nagu esmaabikursusedki.

Pidevalt toimuvad töökeskkonnaalased mõõdistamised, mida teevad spetsiaalse firma töötajad. Kasutame ainult selliseid töökaitsevahendeid, millel on CE märgistus.

Aastapäevad tagasi oli meil paar rasket tööõnnetust, sel ajal polnud ettevõttes töökaitse süsteemselt korraldatud. Õnnetustest on õppust võetud ja tänaseks on täidetud kõik nõuded, mis tööinspektorid on meile ette kirjutanud.

Ettevõttes on töökaitsevolinik ja töökaitsespetsialist, samuti töökaitse nõukogu. Oleme välja töötanud töökaitsejuhendid igaks elujuhtumiks, mis ehituses võivad ette tulla.

Juhendite koostamisel oli aluseks näidis, mille saime töökaitsega tegelevast firmast ja kohandasime oma ettevõttele.

Objekti juhtidega on läbi viidud kohapealsed õppused, töötajaid on instrueeritud. Edaspidi on kavas töökaitsealast instrueerimist korraldada vähemalt kaks korda aastas.

Enne uue objekti alustamist käime selle üle ja näitame töötajatele, kus on vaja midagi ette võtta.

Seoses varasemate tööõnnetustega on meil tööinspektsiooniga küllalt tihedad suhted. Viimasel ajal oleme tööinspektsioonilt saanud mitmeid näpunäiteid, kuidas esilekerkinud probleeme lahendada.

Soovitan igale ettevõtte juhile esitada endale (või ka alluvatele) järgmised küsimused:

- millised ohud on ettevõttes töötajate tervisele või isegi elule (nn riski hindamine)?

- mida on vaja teha nende ohtude vähendamiseks?

- kas alluvatele on jaotatud töökaitsealased kohustused, õigused ja vastutus?

- millised on põhilised õigusaktid, mis sätestavad ettevõtte sellekohased kohustused ja vastutuse? Kas need õigusaktid on vajalikul hulgal ettevõttes olemas?

- kellele ja millist väljaõpet on vaja korraldada töökaitseküsimustes?

- kuidas peaks olema korraldatud ettevõttes sisekontroll töökaitseküsimustes, et teadvustada probleemid ja lahendada neid enne tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi või inspektori kontrolli?

- kas ettevõttes on valitud töökaitsevolinikud (vähemalt 10 töötaja puhul) ja moodustatud töökaitsenõukogu (üle 50 töötaja puhul)? Kuidas nad tegutsevad?

- kas kõik töötajad (eriti töö juhid) teavad, kuidas käituda tööõnnetuse korral? Kas on selge, milliseid juhtumeid üldse tööõnnetusteks loetakse?