Riigiametnike töötasu suureneb

27. oktoober 1998, 00:00

Spetsiaalset kokkuhoiure?iimi pole sel sügisel kuskil rakendatud. Kuna lisaeelarvet tänavu ei tule, siis muudavad riigiasutused oma aasta tulusid ja kulusid 1998. aasta riigieelarve seaduse muutmise teel.

Seadusemuudatus on praegu riigikogus lugemisel.

Palgafond on enim suurenenud põllumajandusministeeriumis koos allasutustega, kokku 6,2 miljonit krooni. Umbes samas suurusjärgus on vähendatud ministeeriumi ja allasutuste sõidusoodustuste hüvitusi ja rahvusvahelise organisatsiooni liikmemaksu.

Ministeeriumi pearaamatupidaja Astra Orastu selgitusel on põhjus järgmisel aastal tekkepõhisele raamatupidamisele üleminekus, mis käib kõikide riigiasutuste kohta. Seetõttu tuleb tema sõnul detsembrikuu palgad välja maksta juba detsembri lõpus, mitte järgmise aasta jaanuaris.

Teised riigiasutused ei ole tekkepõhise raamatupidamisega seoses palgakulude kasvu ette näinud. Erand on kultuuriministeerium, kus palgafond seetõttu suureneb 300 000 krooni võrra.

Enamuses on palgakulu suurendamise põhjenduseks Euroopa Liiduga integreerumise kulud või koondamistasud ja avaliku teenistuse seadusega ettenähtud lisatasude maksmine.

Riigikantselei suurendab palgafondi Euroopa Liidu infosekretariaadi viie uue töökoha loomisega. Samuti on peaministrile üks nõunik juurde määratud. Töötasu 496 000 krooni saadakse majandamiskulude kärpimise arvelt.

Laevaliikluse juhtimise keskus soovib töötasuks ja sotsiaalmaksuks juurde 891 000 krooni, et maksta ületunnitöö eest, ja loobub selleks ühe lootsikaatri remontimisest.

Kinnipidamiskohad saavad oma töötajate palkadeks juurde 790 000 krooni.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kaidi Tingas ütles, et neil makstakse juba mitmendat aastat komandeeringu päevaraha vaid 30 protsenti seadusega ettenähtud määrast ja kui komandeeritava elamis- ja söögikulud maksab võõrustaja, siis ei maksta päevaraha üldse.

Ka rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Aili Ohlau ütles, et neil sellisel juhul päevaraha ei maksta.

Haridusministeeriumi eelarvetalituse juhataja Tuuli Pärg sõnas, et nemad läksid eelmisel aastal üle osakonniti kulude arvestusele, mis annab kuludest parema ülevaate. Telefonikõnesid isiklikes asjus välismaale on tema sõnul raske teha, sest kogu telefonikasutamine on kontrolli all.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Tommy Biene sõnas, et kaks aastat tagasi saavutati elektriküttele üleminekuga küttekulude vähenemine kolmandiku võrra.

Välisministeeriumi haldusosakonna peadirektor Kalle Kuusik sõnas, et 3,9 mln krooni peamaja remondirahast läheb välissaatkondade kuludeks ja seetõttu ei saa teha kõiki plaanitud remonditöid. Ministeerium on jätnud ametisse määramata 15 diplomaati ja saatkonnatöötajat. Lähetuste eest makstakse vähem, kui määrus lubab, ja lennureise tehakse vaid turismiklassis.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:13
Otsi:

Ava täpsem otsing