Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edgar Savisaar, Tai baht ja Eesti valitsus

    Alljärgnevalt retsenseerin Edgar Savisaare Eesti Päevalehes ilmunud kommentaari «Majanduskriis maailmas ja Eestis» (EPL 23.10.98). Retsenseeritav analüüs on õigustatult suures osas pühendatud Tai bahti kriisi analüüsile, sest just põhiliselt sellest kriisist järeldub Eestile oluline väide: meie praegune valitsus peab kiiresti lahkuma.
    Savisaare analüüs on esitatud väga soliidselt. Lugejale antakse märku, et analüütik ei ole laskunud selleni, et maailmas keerlevate kümnete artiklikeste alusel (mis muide sisaldavad ka täiesti vastakaid seisukohti) ise ühe tunniga midagi kokku panna.
    Autor on ilmselt ise kronoloogiliselt läbi töötanud Tai peaministri kõik originaalavaldused, põhjalikult uurinud Tai makromajanduslikku tausta, monetaarteooriad (välja arvatud valuutakomitee teooria), jälginud Tai valitsuse tegevust kogu kriisi ajal ja seejuures, mis kõige väärtuslikum, väga teraselt viidanud paralleelidele Tai ja Eesti vahel. Näiteks, enne kriisi hakkas bahti kurss tugevnema ja just praegu pidavat ka krooni kurss dollari suhtes tugevnema.
    See on eriti sügav tähelepanek, sest sellest järeldub lugejale automaatselt, et ka Saksa mark peaks siis praegu tugevnema ja järelikult seadma ohtu kogu euro projekti.
    Nagu Eestis praegu, nii rääkis ka Tai peaminister enne devalveerimist järjest, et mingit devalveerimist ei tule. Ometi muudeti vahetuskurssi ja sellega kutsuti esile finantskaos. Seega, erinevalt meie praegusest peaministrist oleks analüütik vastaval kohal seisukohal, et «püüaksin krooni devalveerimisest igal juhul hoiduda».
    Ka ei ole suutnud meie valitsus bahti kriisist ja selle hargnemistest teha piisavalt mõttetöölisi järeldusi, nagu analüütik seda teeb, näiteks: tuleks üles ehitada eluterve majandus, paljude elanike elukvaliteet on võimeline veelgi langema, ainult stabiilne poliitiline süsteem suudab kriisile vastu seista jne.
    Savisaare väitel on isegi Taani peaminister aru saanud, et kriisikeerised võivad neid haarata ja ta hoiatab oma kodanikke selle eest. Meie valitsus aga ei ole sellest aru saanud. Seoses sellega on Savisaare väitel eriti mõttetu praeguse valitsuse tegevus Eesti kriisivastase stabilisatsioonifondi loomisel ja tema laseks valitsuses selle raha viivitamatult käiku. Viimane tegevus tundub analüüsi valgusel lugejale eriti geniaalne selle tõttu, et praegu veel selle raha käiku laskmine ehk aitaks üldse kriisi saabumise Eestis ära hoida, aga see võib ju ka omakorda aidata majanduskriisi kogu maailmas väärata.
    Kõigest sellest järeldub väga õigesti viimases tulbas leitav analüüsi põhiväide: «Oleme olukorras, kus valitsusel tuleb lahkuda».
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.