Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lilled Helmut Kohlile

28. oktoober 1998, 00:00

Kogu Saksamaa ajaloos on kantsleritoolil kauem -- 18 aastat -- istunud ainult üks mees, teine ajaloo suurkuju Otto von Bismarck.

Valimiskaotus ununeb peagi (kas mäletame Briti peaministri Winston Churchilli lüüasaamist pärast Teist maailmasõda peetud valimistel), kuid Kohli kaks suurt saavutust -- Saksamaa taasühendamine ja Euroopa Liidu integratsioon, sealhulgas rahaliidu süvendamine, jäävad Vana Maailma ajalugu kujundama sajandeiks.

Näiteks Saksamaa ühinemine, mis praegu tundub nõnda loomulik, oleks asjatundjate arvates võinud olemata olla, kui Helmut Kohlil poleks olnud südamlikke suhteid NSV Liidu juhi Mihhail Gorbat?oviga ja külma pead ühinemise hetkel ning kui ta poleks ajanud väsimatut süstikdiplomaatiat Gorbat?ovi ja USA presidendi George Bushiga.

Majanduslikult võimsa Saksamaa integreerimine Euroopa Liitu (EL) on võtnud ilmasõjad vallapäästnud hegemooniaküsimuse päevakorrast maha. ELi aluseks olev kunagiste põlisvaenlaste Saksa--Prantsuse telg ei ole samuti endastmõistetavus, vaid selle taga on suur töö ning Saksa ja Prantsuse liidrite isiklikud suhted.

Euroopa Liit on erakordselt suur saavutus, kuna Euroopa liikumine tihedama koostöö, ühisturu ja ühisraha suunas on Saksamaale igati kasuks tulnud. Suure ja konkurentsivõimelise turu loomine on nõudnud järeleandmatut otsustavust. Just seda on Kohlil jätkunud.

Helmut Kohli valitsemisaega kokku võttes võibki plusspoolele kanda tema välispoliitilise tegevuse, sest Saksa majanduse seis läheb paraku miinuspoolele. 1980. aastatel saavutad hea konkurentsivõime tänu 1986.--1990. aasta maksureformile on 1990. aastatel käest libisenud, töötute arv on kerkinud üle nelja miljoni, riigivõlg on paisunud taas suureks ja ettevõtjad pole rahul, et valitsus ei suutnud uut kavandatud maksureformi läbi suruda.

1990. aastatel kujunes majanduslikult kurnavaks taasühinemine: kui Lääne-Saksa arvas, et Ida-Saksa riigiettevõtted on väärt 1200 miljardit Saksa marka, siis tegelikult on neil tulnud Ida-Saksamaale pumbata 720 miljardit marka.

Küsitav samm oli Saksa DV markade vahetamine Lääne-Saksa markade vastu kursiga 1:1 ehk neli korda üle tegeliku väärtuse. Selle taga oli Kohli kartus, et ossid hakkavad massiliselt lääne poole kolima. Tagajärjeks oli see, et osside palgad tõusid kiiresti Lääne-Saksa tasemele, kuid tootlikkus jäi kaugele maha.

Helmut Kohl lubas idasakslastele õitsvat majandust ja läänesakslastele maksutaseme säilimist. Ta ei täitnud kumbagi lubadust ja sealt jäi ohvriteks valmis olnud sakslastel tema vastu okas hinge.

Taasühinemise buum kestis kolm aastat, kui ossid ostsid Lääne-Saksa kaupu ja toetasid Saksa marka. 1993. a oli aga majandus omadega läbi, SKT kahanes 1,5 protsenti ja töötute arv hakkas kasvama, jõudes mullu talvel ajaloolise rekordi, 4,8 miljonini.

Analüütikute sõnul on tegemist struktuurilise, mitte konjunktuurilise töötusega, mis tähendab, et valitsus pole suutnud tööturgu paindlikuks muuta. Hiljaks on jäänud pensioni- ja maksureform.

Kui 1982. a oli Saksamaa maailmas konkurentsivõimelisemate riikide seas neljandal kohal, siis nüüd on ta kukkunud kümnendaks. Saksamaal on maailma suurimad palgakulud. Neil põhjustel on jätkuvalt vähenenud välisinvesteeringud Saksamaale ja suurenenud Saksa firmade investeerimine välismaale.KL-DI-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:13
Otsi:

Ava täpsem otsing