Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik -- röövel või abistaja?

28. oktoober 1998, 00:00

Majandusteadlased Frye ja Shleifer on välja töötanud lisaks klassikalisele nähtamatu käe (invisible hand) mudelile veel abistava käe (helping hand) ja rööviva käe (grabbing hand) mudeleid, kirjeldamaks seda, millise rolli on endale võtnud riik vähearenenud ja siirdeprotsessides olevates riikides.

Nähtamatu käe kontseptsioon, millele tugineb kaasaegse majandusteooria aluseks olev konkurentsituru mudel, eeldab, et riik valitsuse näol ei ole väljaspool seadusi ega üldlevinud käitumisnorme ning kasutab talle delegeeritud võimu üksnes minimaalse ja hädavajaliku koguse avalike teenuste pakkumiseks.

Praktika on näidanud seda, et nii arengumaades kui ka normaalselt funktsioneeriva turumajanduse poole alles pürgivates Kesk- ja Ida-Euroopa siirdemajandustes ei viita mitte kõik tõsiasjad sellele, et liigutakse nähtamatu käe mudeli suunas. Põhjus on üpris lihtne: riigitüüri juurde on pääsenud suur hulk endisi tublisid komsomoli-, partei- ja majandusaktiivi tegelasi, kes vaatamata demokraatliku ja turumajandusliku retoorika kiirele omandamisele ei ole võimelised ning ei soovigi vastavalt tegutseda.

Eestil on siiski mingis mõttes vedanud, sest omaaegne Mart Laari valitsus pani reformivankri korralikult liikuma. Esialgu veidi ebalevad endised nomenklatuurimehed aga kogusid end kiiresti ja tegelesid põhiliselt neile endilegi ootamatult tekkinud soodsate võimalustega riigivara erastamisel ja ärastamisel. Kahjuks jäi Isamaa valimiseelne loosung «Plats puhtaks!» suures osas täitmata ning tuule tiibadesse saanud aktivistid konverteerisid kiiresti oma endise poliitilise võimu ühiskonna ja majanduse arengu seisukohalt ohtlikuks korporatiivse iseloomuga poliitilise ja majandusliku võimu sümbioosiks.

Turumajanduse hüvesid juba maitsnud endised ei ole ohtlikud selles mõttes, et nad sooviksid endise re?iimi taastamist, vaid nende tegevus on suunatud enda ja nendega seotud huvigruppide erihuvide kaitsmisele neile delegeeritud võimu kasutades.

Samuti võib ette kujutada, et mingi musta stsenaariumi käivitumise korral on esimestena uues paadis jälle sama, alati ja igas asjas kompetentne toimekas seltskond.

Abistava käe kontseptsiooni iseloomustab see, et valitsus on seadustest üle ja kuritarvitab oma võimu mõnede huvigruppide ja majandussektorite äritegevuse toetamiseks, kasutades selleks selektiivseid regulatsioone. Riigiametnikud hakkavad mängima olulist rolli seaduste ja lepingute jõustamisel. Mitmesuguste toetuste, subsiidiumide, erisoodustuste jne keerukas süsteem loob soodsa pinnase organiseeritud korruptsiooni tekkele ja levikule.

Veelgi kurvemad tagajärjed on rööviva käe mudeli elementide rakendamise korral. Ka siis on valitsus seadustest üle ja kasutab võimu ekstrarendise võtmiseks, põhiliselt loomulikult maksukoormuse tõstmise teel, et siis jõuluvana mängides rahuldada endaga seotud gruppide huve. Seadusandlik infrastruktuur ja seda toetav institutsionaalne raamistik töötavad kehvalt ning maffia-tüüpi organisatsioonid asendavad riiki lepinguliste suhete korraldamisel ja jõustamisel.

Röövellikud regulatsioonid ja piirangud moonutavad majanduskeskkonda ja peletavad eemale välisinvestorid, riigiametnikest bürokraadid kasutavad osavalt abistava käe mudeli retoorikat, loodud on soodus pinnas altkäemaksude ja korruptsiooni vohamisele.

Millises suunas Eesti sammub, jätan lugeja otsustada. Viitan siinjuures trallile põllumajandustoetuste osas: otsetoetused, kütuseaktsiiside soodustused, ikalduskahjude hüvitamine, uuele ringile minek tollide kehtestamiseks jne. Soodsamat kasvupinda ametnike omavoli ja korruptsiooni soodustamiseks on raske välja mõtelda -- ega's minister Varik ilmaasjata keeldu avalikustamast otsetoetuse saajaid.

Ei saa öelda, et viimane valitsus pole midagi teinud -- kas see aga viib riigi rolli tugevdamisele nähtamatu käe mudeli kontekstis, on omaette küsimus.


Vello Vensel on Tallinna tehnikaülikooli statistikaprofessor.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:13
Otsi:

Ava täpsem otsing