Mugavuslipureziim on Eestile kahjulik

29. oktoober 1998, 00:00

Mugavuslipuriik on defineeritud laevandusäri maksuparadiisina, kus laevandustegevust reguleerib liberaalne seadustik. Selline riik on laevandusärile mugav ja sellest nimetus mugavuslipuriik. Registreerimistoimingud annavad neile arvestatavat tulu.

Osale riikidele on mugavuslipure?iim kasulik, teistele mitte. Paljud laevandusfirmad kasutavad mugavuslipuriikide liberaalsust ning viivad laevad selle riigi registrisse. Väga tihti ei avalda see negatiivset mõju laeva tehnilisele seisukorrale, meeskonna kvalifikatsioonile või töö kvaliteedile, kuigi tihti see nii on. Seega vajab temaatika sisulisemat analüüsi, kui seda on teinud Äripäeva uudistetoimetus (vt artikkel «Konkurendid ähvardavad Eesti laevu mugavuslipuga», 27.10).

Kannatajaks on siin meremehed ja ka reederid, kes peavad konkureerima firmaga, kelle ekspluatatsioonikulud on viidud miinimumini mugavuslipure?iimi eeliseid kasutades.

Seepärast on ametiühingud alustanud võitlust nähtuse vastu. ITF võitlusmetoodika mugavuslipu nähtuse vastu on järgmine: nimetada mugavuslipu kriteeriumidele vastav riik mugavuslipuriigiks; viia läbi boikotiaktsioone ja levitada negatiivset propagandat nende riikide laevanduse vastu.

Eesti on mugavuslipu suhtes eitaval seisukohal, sest see pole majandusele kasulik. Eesti on seadnud eesmärgiks saada tulu laevanduse arendamisest, mitte registreerimistasude kogumisest. Samas ITF on märkinud, et peab vajalikuks tõstatada küsimus Eesti mugavuslipuriigiks kuulutamisest. Kas siis tõesti on Eesti laevanduse maksuparadiis?

Võrdleme, kui palju maksab Eesti kaubalaev liinil Eesti ja Soome vahel ja palju Soome laev. Võtame laeva, mille netomahutavus on 228, veeväljasurve 610 ja jääklass 2: Naantalis -- Eesti laev 5600, Soome laev 1047 USD; Tallinnas -- Eesti laev 1200, Soome laev 1200 USD (kokku vastavalt 6800 ja 2247 USD).

Soome tagastab 30% ulatuses oma laevandusettevõtja töötasukulud, Eesti aga mitte. Meie merendusalane seadusandlus on tugev, veeteede amet kontrollib hoolega Eesti laevu. Seega ei saa Eestist kui maksuparadiisist juttugi olla. Kust siis ohtu nähakse? Miks mitte võidelda konkurendi vastu, väites, et tegemist on mugavuslipuriigiga ja sellega avada tee ITFi aktsioonidele.

Seosed on veel sügavamad. Soome meremeeste ühing on vastu Soome reederite kavale viia laevad soodsamate riikide registritesse, sest meremehed võidaks siis asendada mittesoomlastega. Ka Eesti on sattunud kahtluse alla, mistõttu on käivitatud Eesti-vastane kampaania. Eestil on seni õnnestunud sellele vastu seista. Seda tegevust tuleb jätkata.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing