Uudised
28. oktoober 1998 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pankrotivari Viru Ranna pea kohal

Üle poolteise tuhande töötaja sundpuhkusele saatnud ASi Viru Rand vastu on pankrotihoiatusi esitanud peamiselt väiksed firmad, kellele paarisaja tuhande kroonine võlg on suur raha. Seni pole kohus selliste pankrotiavalduste peale menetlust alustanud, kuid ta võib seda iga hetk teha.

Ida-Viru maakohtu andmeil on seni kohtuni jõudnud vaid üks pankrotihagi, kus AS Jõesuu Veetilk tahab Viru Rannalt 200 000 krooni. Kohus ei algatanud pankrotti vaid sellepärast, et nõue oli ebaselge.

Umbes kuu aega tagasi hoiatas Viru Randa pankrotiga Kohtla-Järve trükikoda Unio, kelle nõue jäi alla poole miljoni krooni. Mõne nädala eest andis pankrotihoiatuse Haapsalu KEK, kes tahab 150 000 krooni.

Kreeditoridele raha asemel konserve pakkuva Viru Ranna juhatuse esimees Andres Eesmaa (45) ütleb, et ta pole täna ettevõtte pankrotistumises kindel, ja palub loo kirjutamisega oodata. «Iga päev muutub midagi,» sõnab ta.

Siiski jääb Eesmaa jutust mulje, et Viru Randa võib oodata pankrot. «Ma ei pea pankrotti mingiks halvaks asjaks, see on tavaline saneerimisvahend,» lausub ta ja toob näiteks Paljassaare kalatööstuse, kes pankrotiprotsessis ainult võitis. «Pigem kole lõpp, kui lõputu koledus.»

Viru Ranna suvel omandatud tütarfirmas Läätsa on käimas pankrotiprotsess. Saaremaa suurimal tööandjal on võlgu 70 miljoni krooni eest, tema varad on panditud Hansapangale ja Läätsa ajutise pankrotihalduri Toomas Kuuse arvates ei päästaks kalatöötlejat enam isegi Vene turu avanemine.

ASi Läätsa juhataja Kalmer Poopuu sõnul on ettevõtet pidev rahapuudus kummitanud kevadest saadik, kui Vene turul langesid kalatoodete hinnad.

Eesmaa sõnul tuleb suure tõenäosusega Läätsa Viru Ranna bilansist maha kanda. See tekitaks Viru Ranna bilanssi 45 miljoni kroonise augu.

Viru Rannal on laene 60 miljoni krooni eest, umbes sama suured on ka võlad kreeditoridele. Venemaal on ettevõttel kinni 60 miljonit krooni.

Viru Ranna endine juhatuse esimees Endel Pilder ei mäleta, et kunagi varem oleks Viru Randa iga päev eri pankrotihoiatustega pommitatud. «Viimase nelja aasta jooksul mäletan ühte sarnast hoiatust,» sõnab ta.

Pilder on Viru Ranna tuleviku suhtes väga pessimistlikult meelestatud, kuid nimetab olukorda Viru Rannas siiski paremaks kui Läätsas.

Viru Ranna endisest juhtkonnast rääkides Eesmaa ärritub. «Nad elasid kogu aeg võlgu ja tegid mõttetuid investeeringuid,» süüdistab ta.

Üheks mõttetuks investeeringuks peab Eesmaa kevadel valminud Mõntu külmhoonet Saaremaal, mis maksis 30 miljonit krooni. «No milleks oli vaja seda ehitada, kui oleks võinud külmutusteenust osta Läätsa käest,» laiutab ta käsi.

Kalatöötlejad nimetavad Vene kriisi algusajaks selle aasta 30. märtsi, mil kalatoodete hinnad Venemaal langesid ja eksportööride kasum kukkus.

160grammine sprotikarp maksis enne märtsi lõppu Venemaal 5,7 krooni, siis 4,1 krooni ja täna müüb Viru Rand samu sprotte 3,7 krooniga. Lätlased pakuvad sprotte veelgi odavamalt -- 2,8 krooni karp.

«Me peame suutma lätlastega konkureerida ja seda saab teha ainult väga range kokkuhoiupoliitikaga,» kõneleb Eesmaa.

Endel Pilder peab valeks väiteid, nagu oleksid Viru Ranna likviidsusprobleemid alanud pool aastat tagasi, kui Venemaal kalatoodete hinnad kukkusid. Et see paika ei pea, näitab ju ettevõtte esimese poolaasta küllaltki suur kasum, ütleb ta.

Viru Ranna poolaasta kasum oli 8,2 miljonit krooni, üheksa kuu majandustulemusi pole ettevõte avalikustanud. Pärast börsilt lahkumist augusti lõpul pole selleks ka kohustust.

Kui Viru Ranna tavaline kuukäive on üle 30 miljoni krooni, siis septembris oli see 8--9 miljonit krooni. Poolaasta kasumist oli septembri lõpuks saanud väike kahjum. Aasta lõpuks võib Viru Ranna kahjum olla 17 miljonit krooni.

Viru Rand usub kõigest hoolimata endiselt Vene turu taastumisse ja kinnitab avalikkusele, et on leidnud oma turustuskanali augusti lõpus Moskvas omandatud hulgibaasi näol. Müügimahud on aga kümme korda väiksemad kui enne rubla devalveerimist.