Tallinna börsi ei oota dinosauruste saatus

Tallinna väärtpaberibörsi tegevjuhi Gert Tiivase arvates on aktsiaturu päästmiseks parim võimalus Balti börside ühendamine. Tema ettekujutuse kohaselt peaks see toimuma mitmes etapis ja ühinemisega on võimalik lõpule jõuda aastaks 2000.

Äripäeva arvates oleks Tallinna, Riia ja Vilniuse börsi liitumine aktsiaturu arengule kindlasti positiivne, kuid me peame seda ideed praegu raskesti teostatavaks.

Ühinemise peamised takistused on tehnilised nüansid ja kompromissivalmiduse puudumine. Kõik kolm riiki on veendunud, et just nende börsisüsteem on parim, ega ole valmis põhjalikeks muutusteks.

Kui Äripäev koostas kevadel Balti väärtpaberituru erinumbrit, siis kohtusime ka Läti ja Leedu börsijuhtide ning väärtpaberispetsialistidega. Eriti just leedulased paistsid silma oma vankumatu usuga Vilniuse börsi kauplemissüsteemi, mis erineb oluliselt Tallinna börsil kasutatavast. Erinevalt meist ei ole Balti vanimal, Vilniuse börsil võimalik sooritada tehinguid reaalajas, sest kasutatakse tellimuskeskset börsimudelit. Vilniusega sarnane kauplemissüsteem on kasutusel ka Riias.

Eestile oleks börside ühinemine kasulik ainult siis, kui loodava börsi aluseks saab meil kasutatav kauplemissüsteem. Kui võetakse kasutusele Riia või Vilniuse süsteem, tähendaks see Tallinna börsile mitut sammu tagasi.

Kauplemissüsteemi osas kokkuleppe saavutamine kujunebki tõenäoliselt kõige suuremaks vaidlusteemaks. Peale selle tuleb veel rakendada reaalajas andmeside, koostada ühisnimekiri, panna paika litsentseerimise ja noteerimise reeglid, ühildada info avalikustamise nõuded ning järelevalve.

Ühisbörsi plussiks on kindlasti kohalike investorite suuremad võimalused, atraktiivsus välisinvestorite silmis, paremini toimiv järelturg, kiirem info liikumine.

«Börs on siiski emitentide, maaklerite ja investorite kasusaamise koht ja kui kasu pole, ei pea iga hinna eest olema ka börsi,» ütles eilses Postimehes Gert Tiivas.

Kolme Balti börsi ühinemine ei pruugi aga turgu oluliselt elavdada ning lootus, et emitentide, maaklerite ja investorite tulud tänu sellele suurenevad, ei pruugi täituda.

Aktsiaturu väikesed käibed ja investorite huvipuudus ei ole tingitud Tallinna börsi suurusest, vaid halvenenud majanduskeskkonnast. Börs ei ole tootmisettevõte, et vähesest huvipuudusest tingituna peaks oma uksed kinni panema. Börs on raha laenamise ja ümberjaotamise koht ning kui raha on praegu vähe või kulub see mujale, siis ei saa ka börsikäibed kuigi suured olla. Seda, et investorite apaatsus võib tuua kaasa Tallinna börsi hääbumise, Äripäev siiski ei usu.

Aeg, millal Gert Tiivas on hakanud börside liitmise ideega tegelema, on aga igati õige, sest vaikelu Tallinna, Riia ning Vilniuse aktsiaturul võib lõpuks sundida kolme väikebörsi omanikke kompromissidele minema. Oluline on ainult see, et need kompromissid ei viiks Eestit ajas tagasi.