Traadita telefoni ostmisel on suur oht saada keelatud telefon

29. oktoober 1998, 00:00

Palju on juttu olnud keelatud telefonidest, pahatihti on aga ainsaks otsustavaks kriteeriumiks telefoniostu puhul hind. Paar praktilist nõuannet, kuidas vältida seda, et sideamet ühel päeval teie telefoni konfiskeerima ei tuleks:

  • Eestis on lubatud kasutada CT1-standardi järgi toodetud aparaate, mis töötavad sagedusel 959--960 MHz (baasjaam) ja 914--915 MHz (kaasaskantav telefonitoru). Aparaadi töösagedused on alati kirjas aparaadi originaaljuhendis ja suuremate tootjate puhul ka pakendil. Kui müüja pakub teile lahkelt 900MHz aparaati, siis kontrollige kindlasti ka töösageduste vastavust. Tihti pakutakse teile hoopis teistele turgudele mõeldud aparaate, mida saab klassifitseerida kui 900MHz telefone, kuid mille töösagedused ei sobi Eesti raadioside sageduskaardiga. Näitena võib tuua Saksamaal levinud standardi CT+, mille töösagedused kattuvad Eestis mobiilsidele eraldatud sagedustega.
  • Teine Eestis lubatud standard on DECT. DECT-aparaatide puhul on tegemist täisdigitaalsete aparaatidega, mis töötavad sagedustel 1,88--1,90 GHz. DECT-aparaadid lubavad kasutada ka mitut telefonitoru ühes baasjaamas või ühte telefonitoru mitmes baasjaamas. DECT-telefonide vastavust standarditele tõestab üldjuhul CE märgistus aparaadi korpusel.
  • Samuti on lubatud kasutada CT2-standardi järgi töötavaid aparaate, mis töötavad sagedustel 864,1--868,1 MHz. Viimatinimetatud standardi kasutamine on Eestis väga vähe levinud.
  • Alati tasub küsida müüja käest ka tüübiheakskiidu koopiat, kus on selgelt kirjas aparaadi mark ja tehnilised andmed. Kui ostate traadita telefoni lehekuulutuse kaudu, soovitan konsulteerida vastavate kaubamärkide maaletoojatega, kellel on kindlasti olemas tehniline informatsioon ja tüübiheakskiidu lubade koopiad. Tähelepanu, ka ühe tähe erinevus aparaadi margis võib tähendada seda, et tegemist on hoopis teistel sagedustel töötava telefoniga.
  • Sideamet näeb ette, et kõik traadita telefonid peaksid olema varustatud tüübiheakskiidu kleebisega, kuid praktiline elu näitab, et need kleebised ei ole eriti populaarsed. Esiteks lisab iga kleebis aparaadi omahinnale 20 krooni ja teiseks on need kleebised väga kergesti võltsitavad. Seetõttu ei julge ma soovitada taolise kleebise usaldamist aparaadi tehnilise vastavuse kontrolli puhul.
  • Juhin tähelepanu ka muudele tehnilistele tingimustele, mis on määratletud traadita telefonide üldlubadel, mis reguleerivad aparaatidele tüübiheakskiidu andmist. Aparaadi baasjaama kiirgusvõimsus ei tohi olla üle 10 mW. See tähendab, et kui müüja lubab telefonile tegevusraadiust üle 300 meetri, siis on tegemist keelatud telefoniga. Keelatud on ka lisavõimendite ja lisaantennide kasutamine.
  • Suurima tõenäosusega võite petta saada siiski käest kätte, turult või nurgatagustest poekestest telefoni ostes. Ametlikud kauplused kindlustavad tasemel hoolduse ja garantii. Kõigele lisaks võite olla kindel, et telefoniarvele ei lisandu kahtlase päritoluga kõnesid ja teie naaber ei kuule oma raadiovastuvõtjaga iga teie telefonitorru räägitud sõna.

    Seega ei ole alati soodne osta odavalt.

  • analoogsel CT1-standardil töötavad traadita telefonid, mis kasutavad sagedust 959--960 MHz (baasjaam) ja 914--915 MHz (kaasaskantav telefonitoru)
  • täisdigitaalsed DECT-standardil töötavad telefonid, mis kasutavad sagedust 1,88--1,90 GHz
  • vähelevinud, kuid kasutuskõlblikud on ka standardi CT2 telefonid. Need töötavad sagedusel 864,1--868,1 MHz.
  • Raadio ettevõtlikule inimesele

    Äripäeva raadio 92.4

    Hetkel eetris

    Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 19:14
    Otsi:

    Ava täpsem otsing