Eelarve sunnib koostööle Keskerakonnaga

1999. aasta riigieelarve eelnõu vastuvõtmist hakkab riigikogu arutama kahe nädala jooksul pärast seda, kui selle on läbi vaadanud ja heaks kiitnud riigikogu rahanduskomisjon. Eelnõu arvas riigikogu kolmapäeva õhtul opositsiooni eestvedamisel menetlusest välja selle ülepaisutatuse tõttu.

Valitsus kogunes eile hommikul erakorralisele istungile ja otsustas eelarve muutmata kujul taas riigikogule esitada. Siimann selgitusel pole valitsusel praegu eksperthinnanguid ega muid andmeid oma järgmise aasta majanduskasvu prognoosi muutmiseks.

Mitmete riigikogu liikmete kinnitusel on valitsusliit ülepaisutatud eelarve tõttu sunnitud koostööle Keskerakonnaga, kes väidetavalt soovib oma toetavate häälte eest riigikogus erakonna liikmetele maavanemate kohti.

Eilne Eesti Päevaleht viitab ka võimalusele, et Keskerakond kaasatakse valitsusse, kuid Keskfraktsiooni esimehe Siiri Oviiri väitel ei näe ta põhjust, miks erakond peaks soovima praegu koalitsiooniga liituda. «Miks peaks just ministrikohad olema need, mida tahame oma toetuse eest vastu saada?» ütles Oviir. «Oma programmi saab ellu viia ka ministritoolil istumata.» Oviir lisas, et üks arutlusteema Koonderakonnaga eelarveküsimustes on võimalik toetus astmelise tulumaksu kehtestamiseks.

18,45 miljardi kroonise riigieelarve projekt on koostatud eeldusega, et järgmisel aastal on majanduskasv 6%. Opositsiooni väitel tuleb see aga vaid 2--3% ja seetõttu peab eelarvet ligi miljardi krooni võrra kärpima.

Peaministri sõnul arutab valitsus 17. novembril viimase kümne kuu majandustulemusi ja sellest oleneb, kas valitsus peab otstarbekaks eelarve ümbervaatamist. «Kui leiame, et eelarve mahtu tuleb vähendada, tuleme vastavate ettepanekutega ise riigikogu ette,» ütles Siimann.

Rahandusminister Mart Opmann kinnitas, et valitsus ei kavatse taganeda ja vaid opositsiooni survel hakata eelarvet muutma. «Me ei saa oma otsustes lähtuda emotsioonidest. Rahandusministeerium ei tööta praegu välja alternatiivset eelarvet, tegeleme tulude prognoosi täpsustamisega,» ütles Opmann.

«Kui selgub, et tõepoolest peab eelarvet kärpima, tuleme 17. novembril valitsuse ette juba väga konkreetsete ettepanekutega.»

Kui valitsus ei soostu eelarve projekti vähendama, on opositsioonil võimalus seda parandada muudatusettepanekutega. Reformierakonna esimees Siim Kallas märkis, et see on siiski ebamugav tee, sest kunagi ei saa kindel olla selles, millised ettepanekud toetust leiavad.

«Valitsus peaks ikkagi ise leidma võimalused kokkuhoiuks. Näiteks kasvõi kaaluma, kas praeguses majanduslikus olukorras on mõtet rahastada uusehitusi,» lausus Kallas. «Primitiivsem võimalus on kõigi kuluartiklite vähendamine mingi protsendi võrra.»

Kallase hinnangul seekordne eelarvearutelu tupikusse ei jookse, kuid kindlasti nihkub eelarve vastuvõtmine tavapäraselt detsembri keskpaigalt järgmisesse aastasse. «Aega on meil ju 1. märtsini, seni saavad riigiasutused 1/12 tänavuse aasta eelarvest ja elu seisma ei jää,» ütles Kallas. Ta kinnitas, et venitamistaktikat opositsioon eelarve menetlemisel ei kasuta.

Ühinenud opositsioon on moodustanud töörühma, mis töötab läbi ja ühtlustab opositsioonifraktsioonide muudatusettepanekud eelarveprojektile.

Kallas tunnistas, et opositsioon valmistub vaikselt ka selleks, et just nemad moodustavad järgmise valitsuse ja hakkavad loodava eelarvega tööle. «Me ei taha, et eelarvesse oleks planeeritud kulud, mida tulevane valitsus ei suuda välja maksta, ja kellele öeldakse, et töötavad kehvasti,» ütles ta. «Meie võime olla need, kes vastutavad selle eelarve täitmise eest.»

Järgmise aasta eelarveprojektis on katteallikana ette nähtud mitmete aktsiiside tõstmine, kuid sellealased seadused pole veel vastu võetud.