Kaspia huvide ristteel

30. oktoober 1998, 00:00

Korraga on kaalul nii suurte naftakonsortsiumide huvid, kelle peaeesmärk on teenida kasumit, kui ka suurriikide geopoliitilised eesmärgid.

Otsuse eel on USA ja Türgi hoogustanud lobitööd Bakuust Türgi kaudu T?eihani sadamasse kulgeva naftajuhtme poolt. Eile kirjutas Türgi president Suleyman Demirel koos Gruusia, Aserbaid?aani, Usbekistani ja Kasahstani liidritega alla vastavale toetusdeklaratsioonile. Türgi rahvuspühal parlamendis toimunud allkirjastamistseremoonial viibis vaatlejana ka USA energeetikaminister Bill Richardson.

USA loodab projekti aktiivselt toetades vähendada Venemaa kontrolli Kaspia nafta ekspordikanalite üle ning süvendada Iraani majanduslikku isolatsiooni. Samuti tugevdaks see USA-le sõbraliku riigi Türgi poliitilist staatust ning annaks eelarvetulude kaudu tugeva impulsi Türgi majanduse arengule.

Türgi välisminister Ismail Cem ähvardas sel nädalal, et kui konsortsium otsustab teise alternatiivi -- Gruusia kaudu Supsa sadamasse kulgeva naftajuhtme kasuks, otsib Türgi enesele kasvava energiatarbe rahuldamiseks alternatiivsed naftatarnijad. Varem on Ankara ähvardanud blokeerida uute naftatankerite lisandumise juba praegu tiheda laevaliiklusega Bosporuse väinas.

Läinud nädalal leidis konsortsium, et T?eihani marsruut ei ole majanduslikult tasuv. 1730 kilomeetri naftajuhtme rajamiseks kuluks neli miljardit dollarit, Bakuu Supsa ühendus oleks poole lühem ning vajaks väljaehitamiseks 1,5 miljardit dollarit.

Venemaa, kes on huvitatud oma domineeriva rolli säilimisest Taga-Kaukaasias, näeks meelsasti, et naftatransport kulgeks läbi Novorossiiski sadama.

Praeguses majandusolukorras pole aga Venemaal ei poliitilist jõudu ega rahalisi vahendeid oma ambitsioonide realiseerimiseks.

Kui Kaspia nafta peamiseks ekspordikanaliks saab läbi Venemaa või Moskva mõju all oleva Gruusia kulgev naftajuhe, jäävad Kaspia riigid ka edaspidi Venemaast poliitiliselt sõltuvaks. See takistaks nende riikide lähenemist Venemaa traditsioonilistele vastastele USA-le, Türgile ja Iraanile.

Kui aga naftajuhe Bakuust kulgeks läbi Türgi, peaks Venemaa loovutama oma geopoliitilise ülemvõimu USA-le ja tema kohalikele liitastele. Euroopa Liidu ukse taha jäänud Türgile oleks see ühtlasi revan?iks.

Samas on vähetõenäoline, et USA valitsusel õnnestub naftafirmasid veenda oma majanduslikke huvisid geopoliitilistele kaalutlustele ohvriks tooma.

Valiku võimalike variantide vahel teeb British Petroleum/Amoco juhitud ning peamiselt lääne naftafirmadest koosnev konsortsium novembrikuu jooksul.B&B-FT-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing