Riigi toetus vastu tahtmist

Artikkel

- Uudised
- 29. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi toetus vastu tahtmist
58.-59. laiuskraadil ehk Kamt?atka poolsaare põhjaosa ja Gröönimaa lõunatipuga samal laiusel asuv Eesti on kahel viimasel aastal asunud riiklikult toetama oma piimakarja- ja teraviljakasvatust.
Toetuse efektiivsusest poliitikud rääkida ei taha, samamoodi on suu vett täis põllumajandusministril küsimuse peale, kes on riigilt raha saanud ja kuidas on seda kulutanud.
Seevastu talunikel endil pole riigi abist rääkimise vastu suurt midagi.
Läänemaa Nõmme-Paju talu peremees Elvo Leppma valab seakartulitelt vee üle ukse õue ja kutsub ajakirjanikud lahkelt tuppa. «Mul oli kümme lehma, nüüd on neli alles,» räägib ta. «Mis sa siin kasvatad, poes on vesi kallim kui piim.»
Ligi 100hektarine Nõmme-Paju talu sai tänavu nii piimalehma- kui teraviljaotsetoetust üle 30 000 krooni, kuid peremehe hinnangul toetab see raha pigem piimatööstust kui tootjat. «Kui otsetoetuste maksmine välja kuulutati, piima kokkuostuhind kukkus, « meenutab Leppma. «Ja kui varem ostis riigireserv otra 2.50 kilo, siis nüüd sain 1.75. Kellele riik siis seda toetust maksis? Endale!»
Arvo ja Aive Kuutoki talu Järvamaal on selline, milliseks enamus teisi talusid saab alles kümne aasta pärast. Kui üldse.
Kuutokid alustasid kümme aastat tagasi võsa raiumisega. Nüüd on neil 150 hektarit maad, laudas 40 lüpsilehma ja 40 mullikat, mõisa meenutav maja ja Eesti ainus arvutisüsteemiga lüpsiplats. Nemad said toetust nii lehmade kui teravilja osas, kokku ligi 60 000 krooni, raha kulus väetise peale.
«Kõik, kes taotluse esitasid, siin kandis seda vist ikka ei saanud,» meenutavad Kuutokid. «Paljud polnud oma lehmi jõudluskontrollis arvele võtnud.»
Talunikud pidasid seni jõudluskontrolli mõttetuks väljaminekuks. Kuutokite karja jõudluskontrolli kvartalimaks on näiteks ligi tuhat krooni.
Arvo Kuutok ei karda, et tal otsetoetuse pärast kodukandis probleeme tekib. «Ent võib-olla kuskil on tõesti nii, et mingid tegelased tulevad ja küsivad osa raha endale,» lausub ta.
Kuutokite naabrimehelt tulid sugulased küsima, et said raha, anna meile ka natuke.
Toominga talu perenaine Kärt Loo ei taha kuuldagi onupojapoliitika kahtlustest toetuste jagamisel. Olen aus maksumaksja ja mul on õigus toetust riigilt küsida, räägib Loo, lisades, et taotluste esitanute põlde kontrolliti põhjalikult.
Kuutok suhtub kahtlevalt otsetoetustesse. Ta peab mõttekamaks maksta kapitalitoetust investeeringutele, mis aitab just ettevõtlikumaid inimesi.
Ka sel aastal üle 200 000 krooni teravilja- ja lehmatoetust ning kütuseaktsiisi hüvitust saanud Harjumaa talunik Ants Pihlakas on veendunud otsetoetuste vastane. «Närvi teeb mustaks küll, kui minu lehm lüpsab 8000 kilo aastas, naabri oma 3000, aga toetust saame ikka ühepalju.»
Riik võiks toetused maksmata jätta, selle raha eest põllumajandustehnikat osta ning siis selle järelmaksuga meile müüa, leiab Pihlakas.
Maapanga kriisi tõttu poolest miljonist kroonist ilma jäänud mees ei looda sel aastal kasumit saada. Samas ei pea ta tänavust aastat ei ikalduse- ega katastroofiaastaks.
Ka Elvo Leppma hinnangul võib päris väikest tootjat jäädagi doteerima, kasu ei hakka sellisest ettevõtmisest kunagi tulema. «Paari lehma ja jupikese põllu pealt pole võimalik ka mingeid investeeringuid teha talu arendamiseks,» lisab ta.
Raplamaa talumees Vello Palmet on seevastu teistsugusel arvamusel. Tema hinnangul peaksid kõigil talupidajatel võrdsed võimalused olema.
«Toetuste jagamine peaks algama ka ühest lehmast ja paarist hektarist põllust,» leiab ta. «Täna võib ju tegu olla väiketootjaga, aga kui teda ei aita, siis temast suurtootjat ei tulegi.»
Riigi toetustest palju vajalikumaks peavad talupidajad teadmist, et neile makstakse oma toodangu eest kindlat hinda.
«Ma ei tea, palju on võimalik riigil eraettevõtlust suunata, aga mingi piirhind, kust allapoole piima eest makstav tasu enam kukkuda ei tohi, peaks küll olema,» arutleb Nõmme-Paju talu peremees.
Arvo Kuutok peab piimatööstuste ühist hinnalangetamist aga rohkem poliitiliseks mänguks, mis kellelegi kusagil kasulik on.
«Eks kõik oleneb ikka inimese enda ettevõtlikkusest, aga paremat tehnikat oleks vaja ja valitsus võiks ka teha otsetoetuste osas mingid piirkondlikud määratlused, sest Mulgimaa viljakatel muldadel on palju lihtsam viljakasvataja olla kui siin Läänemaal, kus põllule minnes võib juba kümne meetri pärast ader puru olla,» arutleb Elvo Leppma oma kodutalu õuel ja läheb jutu lõpetades Risti alevisse verd andma. Vabatahtlikult.
Riigieelarvest otsetoetusi saanute nimekiri ilmub eilsest järjena Maalehes, kuigi põllumajandusminister Andres Variku väitel ei kuulu need nimed vastavalt isikuandmete kaitse seadusele avalikustamisele. Justiitsminister Paul Varuli hinnangul peaksid andmed olema varjatud juba turvalisuse seisukohast.
Mitmed riigikogu liikmed väidavad, et eriti rohkelt on toetusi saanud Maarahva erakonna liikmed. Maarahva erakonna fraktsiooni liikme Jaanus Männiku selgitusel on põhjuseks see, et väga paljud maaettevõtjad lihtsalt kuuluvad nende erakonda.
Reformierakonna liige Ignar Fjuk on otsetoetuste saajate avalikustamist nõudnud arupärimistes põllumajandusministrile ja õiguskantslerile.
Asjasse sekkub ka riigikontroll, kes lähiajal hakkab uurima riigi rahaga ümberkäimise otstarbekust otsetoetuste jagamisel. Riigikontrolli nõuniku Rein Vaheri sõnul kavatsetakse selgusele jõuda, kas jaotamine on toimunud õiglaselt ja ilma onupojapoliitikata.
Tänavusest riigieelarvest läks põllumeestele otsetoetusteks 190 mln krooni, millest kulus piimalehmade toetuseks 70 ja teravilja otsetoetuseks 120 mln krooni.
Piimalehma otsetoetust maksti juhul, kui taotlejal oli vähemalt viis jõudluskontrollis registreeritud lehma ja ühe lehma toodang oli kokku vähemalt 230--260 kg piimarasva ja -valku aastas.
Teraviljatoetuse saajal pidi teravilja koristuspinda olema vähemalt viis hektarit, ta pidi täitma agrotehnika ja taimekaitse nõudeid.
Kui umbrohtumuse tase põldudel oli üle 20 protsendi kultuurtaimede arvust, jäi taotlus rahuldamata.
Hetkel kuum