Ootamatult Vene kriisi rataste vahele jäänud

02. november 1998, 00:00

Venemaa kriisi tõttu raskustesse sattunud peamiselt toiduainetööstuse ettevõtete hingekirjas on ligi paarkümmend tuhat inimest, kes 660kroonise kuusissetulekuga «sundpuhkusel» viibivad.

Nende arvel võib järgmisel aastal tööpuudus Eestis kahekordistuda, sest osaliselt tasustatav puhkus võib tööinspektsiooni loal väldata aastas vaid kolm kuud.

Tööotsijate arv on praegu kõige kõrgem Valgamaal ja Ida-Virumaal, kus ametlikult on töötuks registreerunud 6,5% maakonna tööealistest elanikest.

Töötuks registreeritu saab riigilt 300 krooni abiraha umbes 180 päeva -- haigused ja koolitus võivad seda perioodi pikemaks venitada.

Näiteks Tallinna töötutele on pidevalt kuni 500 töökohta välja pakkuda, kuid sellest pole eriti abi. Tegemist on nn strukturaalse tööpuudusega, kus tööandja ja tööotsija soovid ei lähe kokku, põhjendab tööturuameti direktor Urve Vool.

Kogenud kutsetöölised alates keevitajatest, lukkseppadest kuni müügiagentideni on alati hinnas. Enamik tööotsijaid on ilma kutsepaberiteta, töökogemusteta, umbkeelsed inimesed.

Seega on omavalitsustele kerkimas tõsine peavalu, kuhu seiskunud tööstustest vabanevaid inimesi suunata ja millist väljaõpet korraldama hakata.

Samas usub Urve Vool, et praktika kohaselt ei kujune olukord kunagi nii hulluks, kui seda tööpuudust ennustades kardetakse. Aastavahetusel saab selgeks, kas Voolul ka õigus on.

Pärnus ETK kalamajandi sprotitsehhis töötanud Nelli ja Anatoli Remart?uki ning nende 27aastase poja elu on jõudnud kurioosse olukorrani, kus võimaluse rahaliselt välja tulla annab nende raske haigus. Vähktõbe põdevad pereliikmed on kõik kolmanda grupi invaliidid, kes saavad invaliidsuspensioni -- mees 1079, naine 1099 ja poeg 600 krooni.

Ainult see pension meid päästabki, kordab Nelli mitmel korral, sest tööandjalt on alates augustist saanud Anatoli 23 krooni ja Nelli 200 krooni. «No ütle, kuidas me selle rahaga toime oleks tulnud,» küsib Nelli. Direktorilt aru pärimas käinuna ei saanud Nelli paremat vastust, kui «raha ei ole ja ei tea, millal tuleb». Peale pensioni aitab ka poja paarituhandene palk, kes kurttummade ühingus tööl on, kuid ka neile ei ole tegevust üle nelja kuu lubatud.

Remart?ukide perel aiamaad ei ole, kõik tuleb poest osta. Ilma ühistuta majas on ka korterikulud kõrgemad -- talvel küünivad üüri, elektri ja muud kommunaalkulud isegi kuni 1900 kroonini. Kui aga iga kroon väga täpselt arvel on, tahab Nelli ka täpselt teada, mille eest ta maksab. Näiteks pärast veemõõtja paigaldamist pandi ta arvele lisaks mõõdiku konkreetsele näidule juurde mingi 56 krooni, mille kohta temperamentne Nelli pikkade arupärimiste järel selgust pole saanud. See on ta kõige suurem mure praegu. Lisaks muidugi ka töö, mida leida on väga raske.

Igaks juhuks panid Nelli ja Anatoli end kirja linakombinaadi tööotsijate nimekirja, kus nad enne kalatööstust aastaid leiba teenisid. Tookordsest heast 500rublasest palgast on ostetud ka kõik riided ja jalanõud, mida praegu enam võimaldada ei saaks.

Nelli laiutab naeratades käsi ja ütleb, et ei tea, kas peab jumalale tänulik olema, et ta sellise haiguse neile saatnud on, mis raskes olukorras rahalist abi pakub. «Kui aga peaks nii minema, et meid abikaasaga enam ei ole, siis poeg üksinda küll siin korteris toime ei tuleks,» lausub ta vaiksemalt.

Kergelt kalalõhnalises hämaras kontoriruumis istub sinises puhvaikas mees. Kuulda on vaid lõputut vihmasabinat ja telefonihelinat. Keegi peab ju siin olema, et töötajaid lahkumissoovides aidata, lausub täielikult seiskunud ETK Pärnu Kalamajandi suitsutsehhi juhataja Arvo Rooso, kes äsja sundpuhkuselt valvuriks tagasi kutsuti.

Pärnu linnas on kalatööstuste seiskumisega kodus istumas tuhatkond inimest. Kõige suuremaks mureks on neil korter, sest kuus saadav 650 krooni ei kata üüriraha ning sedagi hädaraha saab vaid kolm kuud. Samas pole ka osalise töötasu maksmiseks ettevõttel raha, sest Venemaalt on üle paari miljoni krooni saamata. Pitseeritud tabalukuga suletud tsehhist tuli viimane toodang tuli 14. augustil, ettevõtte seiskudes kulud aga jooksevad, lattu toota mõtet ei ole. Rooso kehitab õlgu, oskamata ennustada, kas ees on pankrot või suudetakse firma siiski maha müüa ja uusi turge leida. Kasvavale üürivõlale ühistud viimasel ajal naljalt ei halasta ja peabki vist varsti kuuse alla kolima, räägib ta.

Viimase ebameeldiva üllatusena toob Rooso välja fakti, et osaliselt tasustatava puhkuse ajal ei maksa haigekassa haigusraha välja. «Põhjendatakse, et siis ei loo inimene materiaalseid väärtusi,» räägib Rooso.

Justkui tellitult heliseb telefon, kust kostub murelik naisehääl. «Haigekassa ei ole raha välja maksnud, Tallinna arsti juurde sõitmiseks aga ei jätku raha,» kurdab naine, teadmata midagi kuuldekaugusel olevast ajakirjanikust.

«Stagnaaeg oli ikka kõige parem, rahvas jõudis kortereid osta ja autosid,» naljatab Haabneeme kalatööstusest Ekton sundpuhkusele saadetud Helle Luhtsalu. 25 aastat kalatööstuses leiba teeninud Helle abikaasa saab praegu vaid poole koormusega tööl käia, kaluritel pole saaki kellelegi müüa. «Minge Pranglile -- seal näete, kui raske inimestel on,» viitab Helle kohale, kus Luhtsalu perel väike talumaja on.

Juurikaid saab Helle ema juurest Pärnumaalt. Liha ostmiseks võib ajalehekuulutuste kaudu soodsaid pakkumisi leida. «Näiteks Kehtnast sai äsja 27kroonise kilohinnaga liha,» selgitab ta.

Kui neljaliikmeline pere kulutas seni toidule umbes 750 krooni suu kohta, siis nüüd tuleb seda poole võrra kärpida. Õnneks on pojal töökoht olemas, kutsus mindki Keilasse Nokia elektrisüsteeme tegema, kuid selleks on nooremat ja teravamat silma vaja, räägib Helle.

Naine aga tuleviku pärast ei muretse -- Pirita pood otsivat saalitöötajaid. Loodetavasti saab varsti kätte ka EVEA Pangas kinni oleva säästuraha mustadeks päevadeks. Hullem on tema hinnangul vene rahvusest ja üksinda elavatel naisterahvastel, kellel sugulased Venemaal. Mõned Helle kolleegid on ajutist tööd saanud, tegelevad praegu ühe forellitellimusega.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:14
Otsi:

Ava täpsem otsing