Kuidas edasi, Eestimaa elanikud?

03. november 1998, 00:00

Viimaste kuude sündmuste areng näib galopeerivat tempos, mis kipub varjutama senised tavaolemuse määramise kaanonid. Suhtlemaks avatud maailmaga adekvaatsetel alustel, tuleb tõdeda, et läbi hakkab saama senine suhteliselt iseseisev aeg ning loodetavasti võib end hakata tasapisi kujutlema liitriigi osana.

Viimastel aastatel on korduvalt püstitunud küsimus Eesti võimalikust identiteedist, mille tõttu püüan välja pakkuda ühe võimaliku nägemuse.

Millised on tõenäoliselt nimetatud ühiskondliku korralduse tunnused:
-- strateegilistel tegevusaladel määravad reegleid multinatsionaalse rahvusvahelise ettevõtluse esindused või tootmisüksused (tihti kohalikud endised iseseisvad tegijad). Neid täiendab kohalik ni?iettevõtlus, mis kindlasti on ka elujõuline ja tulemuslik;
-- liit- või föderaalriigi seadusandlusel baseeruv põhiline õiguskorraldus, samadest allikatest tulenev poliitika ja üldkultuuriliste tavade järgimine;
-- kohaliku etnose keel osutub väärikaks, aga siiski vaid nostalgiahõnguliseks kultuurikaunistuseks, sest täisväärtuslikku heaolu saavad lubada kodanikud, kes on suutelised end teostama vähemalt ühes-kahes levinud võõrkeeles;
-- föderaal-riikliku halduskorraldaja mõjukuse kasv;
-- enamkindlustatud julgeolek;
-- diferentseerunud, ent siiski kõrgem üldine heaolu tase.

Kuna protsess toimib, siis ei näi enam arukas kulutada jõudu selle vääramiseks, pigem tuleb tähelepanu koondada siinsete inimeste kohanemise hõlbustamiseks ja võimalikult säästva arengukursi ja -tempo tagamiseks, st roheline tee ühinevasse Euroopasse.

Unustada ei saa, et liitriigi ääreala osana ei ole usutav võimalus, et võiksime praegusega samaväärselt positsioonilt pidada iseseisvaid läbirääkimisi partneri strateegiliste huvide esindusvõimaluste osana maailma ühe võimsaima dominandi USAga. Seega võib praegune ajastu olla üks viimaseid võimalusi saavutada soliidne majanduskoostöö algus nimetatud riigiga.

Näib olevat kaks valikut: kas võime osutuda mõne Põhjala riigi satelliitriik-ripatsiks kuskil ääremaal või hoopis ootamatumalt tähtsamaks ELi esindusliiduriigiks majandusgeograafiliste mõjugruppide, nagu Euroopa, Ameerika, Aasia ja Põhjala kokkupuutepunktis. Sel juhul väheneb ka meile vähemsoodne euroopalik suurte rahvuskesksuste mõju, andes teed ameerikalikumale avatud kodaniku(ühenduse)kesksusele. See on aga juba nii võimas positsioon, mis lubab eesmärgina võrrelda meid Brüsseli, Hongkongi või ?veitsiga.

Eesti võib jäädagi sümboliseerima värskust, kristlik-luterlikku haritust ja töökust, põhjamaist rahulikkust, suurrahvuste ja -rahaga läbimise oskust, küllaldast intellekti ja huumorimeelt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing