Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hüplemine ei soojenda

04. november 1998, 00:00

Hansapanga välisdivisjoni direktor Ago Lauri leiab, et järgmise aasta majanduskasvu tagamise ühe mootorina tuleks kõne alla pankade kohustusliku reservi vähendamine keskpangas. Praegu on see kümnendik hoiuste mahust. Mullu oktoobris kehtestatud ranged kapitalinormatiivid on Lauri sõnul viinud selleni, et pankade laenuportfellid enam ei kasva, vaid hakkavad kahanema. Kohustusliku reservi vähendamine vabastaks mõnisada miljonit krooni ettevõtetele käibevahenditeks.

Äripäev leiab, et Eesti peaks jätkama konservatiivset majanduspoliitikat, hüplemine ei mõju Eesti mainele ja majandusele hästi.

Praegune olukord meenutab mõnes mõttes möödunud sügist, ainult et peegelpildis. Sügisel võeti vastu otsus tõsta pankade usaldusnormatiive ja viia raha Eestist välja majanduse stabiliseerimise reservi. Nüüd on stabilisatsioonifondi raha peale juba ohtralt keelt limpsatud. Riigikogu kiitis heaks põllumeestele ikalduskahjude katmiseks sealt 250 miljoni laenamise. Stabilisatsioonifondist raha võtmist pooldab Mõõdukate seaduseelnõu. Savisaar püüab hääli loosungiga -- milleks toetada Saksa majandust. Nüüd on üleval ka pankade kohustusliku reservi vähendamine.

Selge on see, et valitsus ja Eesti Pank jäid möödunud aastal oma majanduse mahajahutamise vaimustusega lootusetult hiljaks. Ülekuumenemine, millest rääkis majandusanalüütik Ardo Hansson juba 1996. a, oli selleks ajaks möödas ja turg jõudnud maha jahtuda. See ei peaks aga olema põhjus, et nüüd stabilisatsioonireserv tühjaks tassida ja pankade kohustusliku reservi määr alla tõmmata. Üks, mis kindel -- majanduse jahutamisega ei tule Eesti Pangal ja valitsusel tükk aega tegeleda. Küsitav on aga, kas (nii riigi kui pankade) reservide kallale minek kõige parem «soojendamise» moodus on.

Pankade kohustuslik reserv on likviidsuspuhver, mida saab kasutada siis, kui tõeline häda käes. Reservi eesmärk on mingilgi määral kaitsta hoiustajaid krahhi eest. Kui reservi määr on väiksem, on küll teenimisvõimalus, ent ka risk suurem.

Eesti Panga üks eesmärk reservimäära tõstmise ajal oli seegi, et raha ringlusest kõrvaldada ja vähendada tarbimist. St piirata ka laenamist, mis läinud suvel küllaltki kergekäeline oli. Reservimäära alandamisest saadav paarsada miljonit võib anda küll ajutist leevendust ettevõtetele (eelkõige pankadele endile), ent ei korvaks üsna õblukeseks muutunud usaldust Eesti panganduse vastu. Ja nagu ütles kunagi majandusministri ametis Andres Lipstok, jälgitakse pangandussektorit mujal maailmas väga hoolega ja seal oleks iga hoop usaldusele hullem kui viie vooruga presidendivalimine.

Võib-olla just keskpanga kehtestatud karmid usaldusnormatiivid ja korralik kontrollisüsteem on andnud põhjust kahel Rootsi suurpangal Eesti turule tulla. SEB ja Swedbank jälgisid kaua Eesti turgu, enne kui siin suurosalusi omandada otsustasid. Kahe hiiu tulek Eestisse lubab tublit rahasüsti Eesti pangandusse. Mis tähendab, et pankade jaoks hakkab kriis juba leevenduma. Pankade puhul toonitatakse ikka, et nad on majanduse lipulaevad, seega peaks ülejäänud majandus õige pea järele tulema.

Riik saab jäätatud majandusse kevadise soojuse tuua võimalikult soodsa keskkonna, investeerimiskliima ja maksupoliitikaga. Ja keskpank müüa usaldust võimalikult konservatiivse panganduspoliitikaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:15
Otsi:

Ava täpsem otsing