Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ISDN-kaardi paigaldamine aitab andmeid odavamalt laadida
ISDN (Integrated Services Digital Network) on täisdigitaalne andmeedastuskeskkond ning seega on ta oma olemuselt hästi ühilduv arvutitega. Siinkohal vaatleme ainult ISDN S0 (tuntud ka 2B+D, andmeedastuskiirus kuni 128 kb/s) liidesega ühendatavaid arvuti ISDN kaarte.
ISDN kaardi arvutisse paigaldamine toimub analoogselt tavalise modemi installeerimisega. ISDN kaardiga kaasatulevas kasutusjuhendis toodud näpunäidete järgi paigaldatakse arvutisse ISDN kaart ning kui kaardi ning teiste seadmete vahel ei ole konflikte kasutatavate ressursside osas, saab alustada vastavate draiverite (juhtprogrammide) ning rakendusprogrammide installeerimist.
Reeglina on paketis koos ISDN kaardiga kasutamiseks kõik vajalik tarkvara ning ka mõned piiratud võimalustega kommunikatsiooniprogrammid. Draiverite installeerimine toimub analoogselt muude draiverite installeerimisega.
Probleeme võib tekkida CAPI (Common ISDN APplication Interface -- liides, mille kaudu suhtlevad ISDN rakendusprogrammid ISDNi seadmetega) liidese installeerimisega. CAPI liidese kohta on olemas üldised soovitused, kuid ISDN kaartide tarnijate vahel on siiski erinevusi. Samuti on erinevate operatsioonisüsteemide toetus ning arusaamine CAPI liidesest erinev.
Windows95/98 tarbeks on loonud enamik tarnijaid oma CAPI liidese ning enamuses saavad rakendusprogrammid ka aru, et see on operatsioonisüsteemis olemas. Paraku spetsiaalselt Windows NT 4.0 tarbeks on CAPI liideseid loodud küllaltki vähe ning probleeme tekib sellega, et rakendusprogrammid ei leia liidest üles.
ISDN kaarti ostes tuleks tähelepanu pöörata asjaolule, et neid jaotatakse aktiivseteks ja passiivseteks. Aktiivsed kaardid on võimelised ise töötlema andmeid arvutile arusaadavaks ilma arvuti protsessorit koormamata. Samuti on võimalik nende külge ühendada ka tavaline toonvalimisega telefon.
Passiivsed ISDN kaardid aga kasutavad arvuti protsessorit info töötlemiseks ning seega koormavad ühenduse ajal kogu arvutit, muutes töö aeglasemaks. Aktiivsed kaardid on kallimad kui passiivsed.
Üheks peamiseks kasutuseeliseks tavalise telefoniliini modemi ees on võimalus konfigureerida ISDN kaarti selliselt, et ta alustab sideseanssi ühe B kanaliga (kanali andmeedastuskiirus 64 kb/s) ning kui andmete edastamiseks on vaja suuremat kanali andmeedastuskiirust, avab ta ka teise B kanali, saades kanali andmeedastuskiiruseks kokku 128 kb/s. Paraku sõltub sellise lahenduse (nö. Dynamic Bandwidth Allocation) kasutamine ka sellest, kas teenusepakkuja lubab sellist ühendust.
Teiseks ISDN kaardi kasutamise eeliseks ühenduse loomine ning võrku logimine 3-4 sekundi jooksul. Seega pole enam ootamist, millal tavalised modemid valivad välja numbri, ootavad, millal teine modem kõne vastu võtab, millal modemid lepivad kokku andmeedastuskiiruses ning seejärel ühendub võrku. Ja kõik see võtab aega keskmiselt 20-40 sekundit ISDNi 3-4 sekundi asemel.
ISDN kaartide hinnad on aga paraku kõrgemad kui tavaliste modemite omad, kuid lähitulevikus on oodata hindade langust vastavalt kasutajaskonna laienemisele.