Faktooring põllumehe toetuseks

ASi Hansa Liising Eesti juhatuse esimees Sander Kaus selgitas, et faktooringuskeem on mõeldud selleks, et tagada tulevikus tootjale kauba eest raha laekumine. Faktooringut pakutakse valdavalt piima- ja lihatööstusele, kus tootmine ja töötlemine on eraldi. Kausi sõnul saab esimesed lepingud sõlmida eeldatavasti juba järgmisel nädalal.

Faktooringuskeemi alusel ostab liisingufirma üles tootja nõuded töötlejale. Sellega laheneb pidev huvide konflikt, kus üks soovib kauba eest raha kohe kätte saada, teine aga võimalikult pikka maksetähtaega.

Faktooringu ühe tingimusena peab müügilepingus olema maksetähtajaks 30--60 päeva ning tootja ja töötleja vahel kokku lepitud aasta keskmiseks piima hinnaks 2,35 krooni kilo, rääkis Kaus.

Loodava skeemi alusel kompenseerib riik praegused kõrged intressid liisingufirmale kuni 9% ulatuses. Teiseks abistab riik tehingut rahaliselt maaelu laenude tagamise sihtasutuse ja põllumajanduse maaelu krediteerimise fondi kaudu, kes garanteerivad liisingufirmale tehingut vastavalt 60% ja 15% ulatuses. 25% riskist jääb ettevõtete enda kanda.

«Selle riskiosa kandmine on liisingufirma, tootja ja töötleja vahelise kokkuleppe küsimus,» lausus Kaus, «Kui tootja on huvitatud kiirest toodangu müügist ja on nõus selle võrra ka riski enda kanda võtma, jääb see talle, teise võimalusena pakume seda töötlejale.»

Riigipoolse toetuse andmiseks soovib valitsus eraldada järgmise aasta riigieelarvest 12,5 miljonit krooni. «Kõigi töötlejate puhul ei pruugi see võimalus (faktooringuskeem -- toim.) kõne alla tulla, sest nad ei suuda oma toodangut müüa,» täpsustas põllumajandusminister Andres Varik, «samas on tootjal võimalus endale ise töötlejat valida.»

Varik väitis, et mitu kombinaati, kes on 2,35kroonise piima kokkuostuhinnaga nõus, on endast juba märku andnud, ka esimesed tootjad on oma taotlustega liisingufirmade poole pöördunud.

Talupidaja Ants Pihlakas ütles, et tema faktooringust huvitatud ei ole. «See 2,35 krooni piimakilo eest on vaid piima omahind, mis kogu olukorda ei päästa,» lausus ta. Oma toodangut valdavalt otse turul müüv Pihlakas lausus, et see on vaid tulekahju kustutamine ning lahenduseks on monopolide murdmine ning töötleva tööstuse ühinemine otse tootmisega.

Võru juustutööstuse juhatuse esimees Heiki Pensa ütles, et tänavu võib aasta keskmine kokkuostuhind tulla 2,35 krooni piimakilo eest, kuid järgmise aasta esimeseks poolaastaks on see hind ebatõenäoline. Veel väiksem on võimalus end sellise kohustusega konkreetses lepingus siduda, lisas ta.