Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lätit ei edutatud

05. november 1998, 00:00

Komisjon otsustas, et ei tee praeguses etapis, kui 11 kandidaatriigi ning Türgi kohta on valminud esimene vahearuanne, ettepanekut ühinemisläbirääkimisi alustavate kandidaatriikide ringi laiendada.

Ainsa riigina hinnati piisavaks Läti edusammud. Sellest hoolimata soovis komisjon enne Läti edutamist esmalt veenduda, et reformid ja Euroopa-orientatsioon on riigis pöördumatud.

«Mina isiklikult näen siin suurt ebakõla väga hea saavutuse ning selle põhjal tehtud järelduste vahel,» ütles raadiointervjuus Läti välisminister Valdis Birkavs. «Praegust reformide tempot, valimiste ja referendumi tulemusi ning valitsuse potentsiaalset koosseisu arvestades pole mingit alust arvata, et Läti edasine areng võiks tuua negatiivseid pöördeid,» ütles Birkavs.

Läti kaasati koos Leedu, Slovakkia, Bulgaaria ja Rumeeniaga ühinemisprotsessi, kuid konkreetseid läbirääkimisi nende riikidega ei alustatud. Öeldi, et teise ringi riigid võivad arvestada edutamisega, kui täidavad teatud majanduslikud ja poliitilised tingimused.

Lätist on vahepeal saanud üks tugevama majanduskasvuga postkommunistlikke riike, kus SKT kasv ulatus esimesel poolaastal 6,4 protsendini ning septembri inflatsiooniks mõõdeti vaid 3,5%. Läinud kuul lõpetas Läti ühinemisläbirääkimised WTOga.

Euroopa nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) liikmete sõnul ei arvatud Lätit Euroopa Liidu laiendamise esimesse etappi peamiselt seepärast, et riik ei suuda integreerida venekeelset elanikkonda. Ehkki oktoobris toimunud rahvahääletusel hääletasid lätlased kodakondsusnõuete lihtsustamise poolt.

«Enam kui aasta tagasi olime valmis WTOga ühinema, täites selleks vajalikud tingimused. Nüüd oleme sarnases olukorras. Tingimused läbirääkimistele pääsemiseks on täidetud, kuid küsimus jääb õhku meist mitteolenevatel põhjustel,» ütles Birkavs, kuid avaldas lootust, et kõnelused algavad siiski tuleval aastal.

Kuuest esimese ringi riigist said kriitika osaliseks Sloveenia ja T?ehhi, kus ettevalmistused ELi astumiseks on oluliselt aeglustunud.

Eesti -- Nõrk kohtusüsteem. Kahetsusväärne, et kodakondsusnõuete lihtsustamise seadus endiselt kinnitamata. Üldine hinnang ettevalmistustele hea, rohkem võiks ära teha tolliliidu strateegia väljatöötamisel.

Läti -- Märgatav edu ettevalmistustes ELiga ühinemiseks panganduse, konkurentsi ja transpordi vallas. Praegust tempot jätkates võivad liitumisläbirääkimised alata 1999. aasta lõpus.

Leedu -- Vahelduv edu ELi siseturu poliitikaga kohandumisel, kuid märgatav edu keskkonna alal. Peab rohkem pingutama majanduse alal ning tõhustama piirikontrolli. Üldhinne -- arvestatav edasiminek.

Poola -- Nõrk kohtusüsteem. Vahelduv edu ELi siseturu reeglite kohaldamisel. Vajab usaldusväärset riiklike toetuste kontrollimise süsteemi. Vahelduv edu majandusreformi, tööstuse restruktureerimise (teras, söetootmine) ja kohtusüsteemi arendamise alal, eba-piisav areng põllumajanduses ja keskkonnakaitses.

T?ehhi -- Nõrk kohtusüsteem, vähemusgruppide (mustlased) diskrimineerimine. Reaalne SKT langeb, kuna strukturaalsed reformid soikus. Vähene edu ELi intellektuaalse omandi ja andmekaitse seaduste kohaldamisel. Vaidlused ELiga põllumajandussaaduste impordi alal. «Kui stagneerumine jätkub, võib tekkida probleem liitumistingimuste täitmisel.»

Ungari -- Võiks teha rohkem vähemusgruppide diskrimineerimise (mustlased) vähendamiseks. Ettevalmistuste aeglustumine keskkonnakaitse alal. Ebapiisav tähelepanu regionaalse arengu struktuuride tugevdamisele, autorikaitse ja hankereeglite ning riigi toetusi käsitleva seadusandluse kohaldamisele.

Sloveenia -- Nõrk kohtusüsteem. Ettevalmistused ELi seadusandluse kohaldamisel on soikunud. Oluline töö tegemata riiklike toetuste kontrollimise ja siseturu seadusandluse vallas. Tagasimineku märgid, staatus ohus.

Slovakkia -- Makromajanduslik stabiilsus kahaneb, riigi suur roll majanduses takistab turumajanduse arengut. Esineb vähemuste diskrimineerimist. Ettevalmistusprotsess aeglustunud. Lahendamata poliitilised küsimused. Uus valitsus parandab läbirääkimiste alustamise väljavaateid.

Bulgaaria -- Vähemusrahvaste (mustlased) diskrimineerimine. Toibub majanduslangusest, puudub toimiv turumajandus, kuid makromajanduslik stabiilsus taastumas.

Rumeenia -- Vähemusrahvaste probleemid (mustlased). SKT väheneb, tööstuses domineerib riik. Välisvõlg kasvab. Majanduslik situatsioon murettekitav. Suur kuritegevus ja korruptsioon. Vajab arvestatavaid jõupingutusi, et liitumiskursile naasta. REUTERS-ÄP

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:16
Otsi:

Ava täpsem otsing