Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Oma näite varal

05. november 1998, 00:00

Kolleegid Sõnumilehest (SL) tegid meediasündmuse töökohtade kaotamisest Äripäeva toimetuses. Nädalavahetuse SL teatas oma lugejatele, et Äripäev koondab inimesi, ning sama ajalehe arvamuskülgedel viidati, et Äripäeva majandusraskused on väljaandele karistuseks selle eest, et leht on olnud vastu põllumajanduse riiklikule toetamisele. SLi värvikas interpretatsioon Äripäeva majandusseisust leidis kajastamist ka muus meedias ning on äratanud huvi ka Äripäeva lugejate seas.

Kuigi ei pea heaks tooniks ajalehe pinnal oma asja ajamist, luban ülaltoodut arvestades seekord erandi ning püüan kirjeldada Äripäeva majandusseisu. Arvan, et alltoodud mõttekäiguga leiab sarnasusi iga ettevõtja, kes on jõudnud mõelda oma järgmise aasta eelarve üle.

Äripäev on täna ainuke üle-eestiline päevaleht, mis ei ole lõppeval aastal kahjumis. Meie 1998. aasta maksueelne kasum tuleb vähemalt 9 miljonit krooni ja seda 66 miljoni kroonise käibe juures. Minu teada ei ole Eestis teist meediaettevõtet, kelle kasum ja kasumlikkus oleks kunagi selliste näitajateni küündinud. Jutt Äripäeva majandusraskustest tundub sel taustal naljakas.

SLi kommentaatori järeldus, et töökohtade kaotamine tähendab automaatselt ettevõtte rasket majandusseisu, osutus seekord ekslikuks. Äripäev ei koonda inimesi sellepärast, et kirjastusel oleksid majandusraskused. Koondamise põhjus on reaktsioon üldise majanduskeskkonna jahenemisele.

Äripäeva majandustulemused sõltuvad enam kui 80% eestlastest firmajuhtidest, kes meid loevad ning mõnest tuhandest reklaamikliendist, kes kasutavad Äripäeva reklaamikanalina. Reaktsioonina üldisele ettevõtete majandusseisu halvenemisele on reklaamiturg Eestis kevadega võrreldes kahanenud ca 20%. Samavõrra on kahanenud Äripäeva reklaamikäive. Prognoosides tulevikku, ei ole praegu alust arvata turusituatsiooni kiiret paranemist.

Koostades järgmise aasta eelarvet ja tegevusplaane arvestasime, et lähimate kuude jooksul võib üldine keskkond veelgi halveneda. Peame tõenäoliseks, et langustrend jõuab sügavaimasse punkti aprillis-mais, järgneb stabilisatsiooniperiood ja järgmise aasta sügiseks eeldame uue tõusu algust.

Lihtsustatult vaadates viis meid sellise järelduseni järgmine mõttekäik. Eesti majandusraskuste indikaatoriks on juba aasta kestnud langus börsil, mis peegeldab usalduse kahanemist juhtivate ettevõtete suhtes. Teise negatiivse faktorina tulevad ilmsiks tõsised probleemid panganduses ja finantssektoris. Kolmandaks on viimastel kuudel toimunud järsk käibelangus pea kõigis ettevõtetes, mis eksportisid oma tooteid Venemaale. Mainitud kolm asja on praeguseks käivitanud ahelreaktsiooni, mis viib langusele ka kohalikule turule orienteeritud ettevõtted.

Plusspoolele võib kanda aga järgmised faktid. Pangad on välisosanike abil halvimast toibumas. Välisinvesteeringute voog Eesti majandusse pole peatunud. Tänu võimalusele ettevõtteid odavalt üles osta tuleb rahakaid investoreid ehk rohkemgi. Baltikumi ja kogu Ida-Euroopa kontekstis on Eesti endiselt atraktiivne. Vaatamata mõne poliitiku jõulistele püüdlustele on riigieelarve sisuliselt ülejäägiga. Kõrvutades plusse-miinuseid, jõudsime järelduseni, et ei paanikaks ega ka ülearuseks optimismiks pole põhjust. Ühelt poolt on selge, et niisuguste tagajärgedeni, nagu Venemaal praegu, meie kriis jõuda ei saa, teisalt ei kordu ilmselt niipea ka mullune eufooriline kasv.

Ülaltoodud konjunktuuri silmas pidades otsustasime Äripäevas järgmisel aastal käibekasvuga mitte arvestada ning pöörata suuremat tähelepanu kulude kokkuhoiule ja efektiivsusele. Tegevuskava sisaldab ka mõnede töötajate koondamise, millest SL kinni hakkas.

Erinevalt keskmisest ettevõttest on majanduslehel kriisisituatsioonis ka üks tähelepanuväärne eelis. Nimelt kasvab ühiskonnas segastel aegadel järsult huvi informatsiooni vastu. Samal ajal kui reklaamiturg on kokku tõmbumas, on lehelugejate arv kasvanud. BMFi värsketel andmetel on Äripäeva lugejate arv kevadega võrreldes kasvanud enam kui 20%, meie oma müügiaruanded näitavad, et viimase paari kuu jooksul on meile lisandunud enam kui tuhat uut tellijat. Loodan, et iga ettevõte leiab üldise languse taustal ka midagi positiivset.


Igor Rõtov on Äripäeva peatoimetaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:16
Otsi:

Ava täpsem otsing