Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Trendid Euroopa ja maailma puiduturul
Genfis toimunud iga-aastasel ÜRO Euroopa puidukomitee istungjärgul oli traditsiooniliselt päevakorras kolm teemat: maailma puiduturu areng, puidutoodete sertifitseerimine ning rahvusvaheline koostöö turuinfo kvaliteedi ja levitamise parandamise osas. Istungil osales kokku 81 esindajat 28 riigist ja 10 rahvusvahelist organisatsiooni.
Analüüsides puiduturu viimaste aastate trende ning liikmesmaade prognoose ja majandusülevaateid, tõdeti, et üldine majanduskasv ja puidutoodete tarbimise kasv püsib 1998. ja 1999. aastal 1997. aasta tasemel. Euroopa ehitusturg on suhteliselt heas positsioonis ja 1999. aastal ennustatakse kasvu kuni 1,4%. Hoonete rekonstrueerimisega tegeleva sektori kasvuks on prognoositud kuni 3%. Jaapani ehitusturg püsib aga endiselt madalseisus, olles seitsme kuu arvestuses 14% madalamal tasemel kui samal perioodil aasta tagasi.
Istungil osalejad leidsid, et mõneski puidutööstuse sektoris -- eelkõige saetööstuses -- on selged märgid ületootmisest ning sellest tulenevalt negatiivne mõju hindadele ja sektori kasumile.
Mitu järjestikust aastat on okaspuu saematerjali tootmine kasvanud kiiremini kui tarbimine ning seega on ainuke väljapääs olnud Euroopa ekspordi suurendamises. Aasia turu äralangemine on sundinud Euroopa saetööstureid laiendama oma klientuuri eelkõige Põhja-Aafrika ja USA tarbijate arvel.
Seoses üldise majandusliku seisu paranemisega on olnud ka tselluloositurg rahuldaval tasemel. Alates 1998. aasta juunist on siiski hinnad hakanud mõnevõrra langema ja seda põhjustatuna just tootjate laoseisude suurenemisest.
Tendents on mõjutanud omakorda paberipuu hindu, millele avaldab kaudset survet ka vanapaberi aina laiem kasutamine tselluloositööstuses. Euroopa paberipuu tarbimine peaks 1998. aastal kasvama 1,7% . Euroopa paberipuu import (millest 47% kuulub Soomele-Rootsile) suureneb küll 1998. aastal kuni 3%, kuid 1999. aastal mõnevõrra väheneb. Soome ja Rootsi planeerivad 1999. aastal mõlemad importida üle 8 mln tm paberipuud.
Sertifitseerimist ja sertifitseeritud puidutoodete turgu puudutav analüüs näitab, et vastavasisuline info on puudulik ja arusaamad protsessist enesest vägagi erinevad. Tõdeti, et tarbija ei ole üldjuhul valmis sertifitseeritud toodete eest lisahinda maksma, samas kui sertifitseerimine on seotud nii mitmetegi kaudsete ja otseste kulutustega.
Osade liikmesriikide esindajad avaldasid sügavat muret, et sertifitseerimine võib osutuda turubarjääriks ja põhjustada puidu turuosa kaotust asendusmaterjalidele (PVC, alumiinium, teras, klaas, betoon jm)