Börsivaimustus on kadunud

«Täna võib kergendust tunda, et me börsile ei ole jõudnud,» tõdeb Ösel Foodsi tegevdirektor Robert Jaani. Lisab siis, et mullu kevadel välja käidud börsimõte oli rohkem ajakirjanduse välja pinnitud ja ettevõte ei olnud veel börsileminekuks valmis.

Tallinna börsi turukapitalisatsioon on mullukevadiselt üle 13 mld kroonilt poole väiksemaks kahanenud. Põhiosa turuväärtusest ja päevakäivetest annab endiselt pangandussektor. Ainsa atraktiivse aktsiana hinnatakse Hansapanga aktsiat, mille turuhind, sõltumata sellest, on see 40 või 140 krooni, ettevõtte mainele ega usaldusväärsusele mõju ei avalda.

Börsiindeks Talse on eelmise sügise ligi 500 punkti tasemelt langenud alla 100 punkti ehk alla selle, millelt 1996. aasta juunis alustati.

Eelmise aasta märtsis börsile tuleku kavadest teatanud ettevõtetest on sinna jõudnud kolmandik.

Poolteist aastat tagasi prognoosisid analüütikud pangandussektori kõrvale tugeva kindlustus- ning ehitussektori teket. Kui börsileminekut lubanud kindlustusseltsid on seda ka teinud, siis ehitusettevõtetest on EMV-le lisandunud vaid Merko Ehitus. Kolmas suur ehitusettevõte Koger & Sumberg küll üritas, kuid börsiettevõtete hulka ei pääsenud.

Tänaseks on Koger & Sumberg ühinenud teise ehitusettevõttega FCM. Ühinenud firma FKSM nõukogu esimees Tiit Kuuli lausub, et praegu ei saa börsile minna juba ainuüksi ühinemisprotsessi juriidilise seisu tõttu.

Börsileminek ei ole eesmärk omaette ning aktsiaturu madala likviidsusega ei olekski see otstarbekas, leiab Kuuli.

Ettevõtete eelmise kevade börsivaimustuse üks peamine põhjus oli kõrgete aktsiahindade juures pakutav võimalus kaasata ettevõttesse avaliku aktsiaemissiooniga pangalaenust odavam lisaraha.

Eelmisel suvel avaliku aktsiaemissiooni korraldanud Merko Ehitus sai ligi 25 protsendi aktsiate emissioonist 72,5 miljonit krooni. Kogu ettevõtte turuväärtus oli siis 293 miljonit krooni. Praeguses turuolukorras, arvestades aktsia hinda ja vahepealset fondiemissiooni, on ettevõtte turuväärtus 88,5 miljonit krooni ning samaväärse aktsiaemissiooni korraldamisel saadav kapital oleks vaid 20 miljonit krooni.

Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus möönab, et praegu ei oleks enam mõtet sama käiku ette võtta.

Aktsiate avalikke emissioone ettevõtted enam peaaegu ei korralda. Võimaluse ettevõttesse lisaraha kaasata annab strateegilise partneri leidmine. Viimane hindab ettevõtet aga hoopis teistest kriteeriumidest lähtudes ja pikaajalise investeeringu puhul ei mängi börsihindade põhjal arvutatav turuväärtus olulist rolli.

Ka Robert Jaani lausub, et kui ettevõte on välispartneri jaoks atraktiivne, siis huvitub ta majandusseisust ja tulevikunägemustest, börs ei mängi siin olulist rolli. «Enda kogemustest tean, et börsi kohta küsitakse nii jutujätkuks, « räägib ta.

Hansapanga käimasolev avalik aktsiaemissioon on seetõttu, et Swedbank garanteerib 100kroonise hinnataseme, tegelikult samuti suunatud, sest aktsia poole madalamat turuhinda arvestades ostab Rootsi pank emiteeritavad 14,7 miljonit aktsiat välja.

Välisinvesteeringute kaasamiseks on praegune turu madalseis soodne, sest ettevõtete majanduslik seis ei ole aktsiahindade langusega võrdeliselt halvenenud.

ESSi suuraktsionär Urmas Sõõrumaa tunnistab, et turvafirma börsileminek oli seotud maine parandamisega, sest varem suhtuti turvaettevõttesse kui mingisse hämarat äri ajavasse ettevõtmisse. Nüüd haub ESS börsilt lahkumise mõtteid, sest kaasatava strateegilise partneri huvi ei ole börsil olla. Sõõrumaa plaanide kohaselt lahkub turvafirma börsilt veel sel aastal.

Sõõrumaa ei välista võimalust, et majanduskeskkonna paranedes taas börsile tullakse, kuid seda vaid juhul kui teostub ühtse Balti börsi loomise kava. «Meie mahud ja tulevased huvid on sellised, et vaid Tallinna börsil olla ei ole mõtet.»

Erinevalt samuti lahkumisplaani kaaluvast Tallinna farmaatsiatehasest on ESS otsustanud väikeaktsionäride huvide kaitsmiseks aktsiad neilt turu keskmise hinnaga ära osta.

Börsi juhatuse esimees Gert Tiivas hindab ESSi plaani väikeaktsionäride jaoks soodsaks ja kinnitab, et börs pole vangimaja, kust enam välja ei saa. Väljapääsuloa annab kõigile aktsionäridele võrdsete õiguste tagamine.

Farmaatsiatehas ei suutnud börsi veenda, et aktsionärid on võrdselt kaitstud, ning vastutasuks trahvis börs neid informatsiooni vale avaldamise eest 100 000 krooniga. Eile andis farmaatsiatehase nõukogu juhatusele volitused jätkata börsilt lahkumise taotlemist.

Loobujate kõrval on ka ettevõtteid, kes börsiletuleku kava endiselt teostada tahavad. Laevafirma Hansatee on esitanud börsile noteerimistaotluse ja seda tagasi võtta ei kavatse.

Ettevõtte juhatuse esimees Enn Pant Hansatee plaanidest rääkida ei taha, kuid firma avalike suhete juht Malle Aleksius arvab, et börsil noteerimine tuleb ettevõtte mainele üldjuhul siiski kasuks.

Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas kinnitab, et Tallinna börs ei pane oma uksi kinni ega jäta väikeinvestoreid kaitseta, olgu kaubeldav kasvõi ainult üks ettevõte.

Tiivase sõnul tuleb vaadata ja analüüsida põhjendusi, miks ettevõte börsilt lahkuda tahab. Seni ei ole ühtki head põhjendust toodud, sest üldise majanduskeskkonna halvenemist ja Venemaa mõju ei saa Tiivase hinnangul piisavaks pidada.

«Me ei saa lubada olukorda, et börsile tulek on hetkeline äriidee ja hiljem otsustab tuumikaktsionär ümber, jättes ülejäänud aktsionärid pika ninaga,» ütleb Tiivas. Eesti seadused ei suuda praegu veel kõigi investorite huve piisavalt kaitsta, mistõttu börs peab seda aktiivselt ise tegema.

Üha sagedamini kuuleb arvamusavaldusi, et Eesti on börsi pidamiseks liiga väike koht. «Tahame hüpata üle enda varju. Ebaõnnestumise korral ei taha tunnistada, et ei suuda ja hüppame üha uuesti,» iseloomustab olukorda Jaani.

Tiivas toetab ühtse Balti börsi loomise ideed. «Kui juba Londoni ja Frankfurdi börsi ühendamist peetakse sellest tekkiva sünergia ja efektiivsuse kasvu tõttu vajalikuks, on mõttetu luua endale illusioone, et Eesti ning teiste väikeriikide börsid suudaksid üksinda edukalt tegutseda,» arvab Tiivas.

Loodetavasti saab juba selle aasta lõpuks jälgida ühtses süsteemis noteeringuid reaalajas nii Tallinnas kui Riias. Integreerumise lõppeesmärk on aga ühtse kauplemissüsteemi loomine.