Erakõrgkoolide helge tulevik

Artikkel

- Uudised
- 5. november 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Erakõrgkoolide helge tulevik
Eesti mainekamad erakõrgkoolid ennustavad endale järgmiseks aastaks ligi 10protsendilist majanduskasvu, sest tudengikandidaate koguneb koolide uste taha aasta-aastalt üha rohkem.
Lähema kümne aasta jooksul võivad Eesti erakõrgkoole ohustada üksnes juhtimisvead ja skandaalid, mitte turu kokkukuivamine, kinnitab elitaarse Eesti kõrgema kommertskooli president Madis Habakuk.
Aastani 2007 lõpetab igal aastal keskkooli-gümnaasiumi ligi 20 000 õpilast, kellest lõviosa tormab võitlusse valgekraelise tuleviku pärast. Seejärel koristab pankrotilaine suure osa madalama õppemaksu ja nõrgema tasemega erakõrgkoole, sest võimalike üliõpilaste arv väheneb uue sajandi esimese kümnendi lõpuks kaks korda, ennustab Habakuk.
Äri õppimine maailmatasemel koolis annab võime elus läbi lüüa vaatamata sellele, et äri alal lõpetajaid on juba praegu tunduvalt rohkem, kui tööjõuturg hõivata suudab, põhjendab Habakuk oma õppeasutuse edu. Eesti kõrgem kommertskool kuulub enam kui 30 000krooniste õppemaksudega riigi kalleimate koolide hulka.
Eesti kõrgem kommertskool on aktsiaselts, mille põhikiri välistab omanikele dividendide maksmise. Koolis õpib tänavu 1700 üliõpilast ning järgmiseks õppeaastaks planeerib Habakuk 1900 kuulajat. Kommertskool ei avalda oma investeeringute ja kasumi suurust.
Concordia rahvusvahelise ülikooli rektor Mart Susi kinnitab, et eestlased kärbivad majanduskriisi ajal kulutusi haridusele kõige viimases järjekorras.
«Perekond, kes koolitab oma lastest, loobub kitsastel aegadel esmalt autost ja luksuslikust eluasemest kui õppemaksu tasumisest,» selgitab Susi.
Rohkem kui kolmekümne tuhande kroonine aastamaks on Susi hinnangul ühtaegu nii õiglane kui ka sotsiaalselt kättesaadav. «Kolm tuhat krooni kuus pole korralikule perekonnale liiga palju,» arvab Susi.
Concordia on osaühing, mille põhikiri keelab dividendide maksmise. Koolis õpib tänavu 1200 tudengit ning järgmiseks õppeaastaks plaanitakse õppijate arvu kahesaja inimese võrra suurendada. Õppemaksudest saadav tulu võimaldab ülikooli arengusse investeerida ligi 8 miljonit krooni aastas.
«Eestit tabanud majandusraskused on meie koolile positiivselt mõjunud, sest valmistame ette finantsjuhte,» ütleb Audentese erakooli juhatuse esimees Tea Varrak.
Audentese rektor Mati Lukas selgitab, et tagasilöögid majanduses mõjutavad haridusäri pika vinnaga. «Euroopa Liidu suunas tegutsedes ja rahvusvahelisele turule orienteerudes võib ennustada vaid roosilist tulevikku,» ütleb Lukas.
Audentese erakool on aktsiaselts. Seltsi põhikiri ei välista dividendide maksmist, kuid nõukogu otsustas kasumi jagamisest loobuda.
20 000--30 000kroonise õppemaksuga madalamasse hinnaklassi jääv Audentes investeerib aastas ligi 9 miljonit krooni.rustest investeeringutest kõrgharidusse.
Hetkel kuum