Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti komistab lihtsatele asjadele

09. november 1998, 00:00

Homme algavad Eesti sisulised ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga (EL). Euroopa komisjon (EK) andis möödunud nädalal avalikustatud raportis Eesti ettevalmistustele hea hinnangu, kuid loetleb ka hulga selliseid puudusi, millele on varemgi osundanud.

Euroopa komisjoni hinnang viitab asjaolule, et Eesti peab kodutööd hoolikamalt tegema -- see on jäänud poolikuks.

EK heidab meile ette tegelikult lihtsaid asju, st neid, mille korrastamine sõltub meist endist, mis on meilgi pikka aega probleemsetena kõne all olnud, millega aga ametkonnad pole hakkama saanud.

Komisjon tunnistab, et Eesti on üldises arengus ja seaduste ühildamisel ELi omadega kolme edukama kandidaadi seas ning hoidnud koos Läti ja Ungariga head tempot ka Euroopa seaduste kogu (acquis) ülevõtmisel. Samuti peab komisjon Eesti, Ungari ja Poola arengut õigusasjus tõhusaks. Teisisõnu vastavad meie seadused demokraatliku riigi seadustele. Meie probleem ei peitu auklikus seadustikus, millele meil viidatakse, vaid oskamatuses seadusi rakendada või tagada nende täitmist. Selles, et kohtud töötavad halvasti, et hoopis kohtunike koolituses on augud.

EK hinnagul peame oma riigiaparaati muutma otstarbekamaks. Komisjoni meelest on meil vähe ametnikke. Pigem on meil palju ametnikke, nende seas palju neid, kelle tööülesanded on täpselt määratlemata.

Piinlik on, et laseme endale etteheiteid teha selles osas, mis puudutab intellektuaalse omandi kaitset, toodete standardite järgimist või et riigi raha jagamine pole piisavalt läbipaistev.

On seadusi, mis vajavad parandamist. Näiteks ei vasta käibemaksuseadus ELi seadustele: meil on palju maksusoodustusi, liialt rakendame nullmaksumäära, mida EL kasutab ainult ekspordi suhtes.

EK soovitab hakata rakendama tolle (ELi liikmemaksude üks allikas), järk-järgult, et mitte ?okeerida tarbijat valulisema hinnatõusuga päevast, mil Eesti saab ELi liikmeks. Võib-olla aitavad tollid lõppkokkuvõttes veidi ka kaubandusbilansi miinust kahandada. See on valdkond, mis ei sõltu ainuüksi Eestist.

Korduvalt on omavalitsusi sarjatud maa erastamisega venitamise pärast, korduvalt on ametnikud lubanud paremini tööd korraldada, asjad aga paigast ei nihku. Ehk aitab erastamise liikuma EK järjekordne meeldetuletus.

Endiselt heidab Euroopa meile ette, et pärast 1992. aastat siin sündinud mittekodanike lapsed on kodakondsuseta, et ainsana kandidaatidest puudub Eestil viisavabadus Schengeni riikidega. Parandada tuleb laevade ohutusnõudeid, tõhustada võitlust organiseeritud kuritegevusega, vastu võtta rahapesu tõkestav seadus, luua tööhõive strateegia jne. EK puuduste loetelu siintooduga ei piirdu. Palju on etteheidete seas sellist, mida EK teistegi kandidaatide puhul esile tõstis, mis annab märku, et tegelikult pole ükski kandidaatriik täna valmis ELi liikmeks saama.

Sümpaatne on välisminister Raul Mälgu seisukoht -- me ei pea endale tegema probleemi sellest, mis hetkel liikmestaatuse saame, aastal 2003 või hiljem, oluline on, et me oma arengus rohkem praeguste liikmetega sarnaneme, et oleme ELi astumiseks valmis. Ja selle valmisoleku saavutamiseks pakub EL meile alates 2000. aastast mitme programmi vahendusel umbes miljard krooni aastas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing