Liberaalsus hullusärgikesega

10. november 1998, 00:00

On väidetud, et meie majandus on täiesti liberaalne. On ka vastu vaielnud, et majandus, kus on valuutakomitee, on kaugel liberaalsusest. Valuutakomitee süsteemis ei ole keskpangal ja valitsusel vabadust reguleerida valuutakurssi, rahamassi, valuuta kattevara mahtu, intressimäärasid. Ilmaasjata ei kutsuta sellist monetaarsüsteemi hullusärgiks, monetaarset siputusruumi ju pole.

Aga monetaarset reguleerimissoovi on avaldanud mõnedki meie tegelased juba kõvasti. Nüüd on küsimus, kas meil on piisavalt kompetentsi kasutada neid vabadusi.

T?ehhidel ei ole valuutakomitee süsteemi. Arvati, et polegi vaja, sest seal on rahapoliitika kujundajad tõelised spetsialistid, majanduse vereringe doktorid. 1996. a otsustasid need doktorid üle minna fikseeritud valuutakursilt reguleeritavale ujuvale kursile, lootes parandada sissetulevate välisinvesteeringute struktuuri otseinvesteeringute kasuks. Mikroökonoomiline majandussüst jäi aga valitsusel rakendamata ja algas nii rahasüsteemi usaldusväärsuse kui ka oluliste majandusnäitajate, sh eriti otseinvesteeringute langus.

Tänu valuutakomitee süsteemile on meie rahasüsteemi funktsioneerimise usaldusväärsus olnud peaaegu täielik. Selles on peitunud ka meie soodsa majandusolukorra võti välisinvesteeringute osas.

Meie rahasüsteemi eksistentsi ja seega devalveerimisest pääsemise usaldusväärsus pole kunagi olnud eriti suur. Seda näitasid kasvõi möödunud aastal väidetavad rünnakud krooni vastu. Näib, et sel sügisel kordub sama, kuidas teisiti tõlgendada asjaolu, et Swedbank laenas Eesti turult üle 200 mln krooni, makstes laenu eest nähtavasti paar korda rohkem kui ta oleks pidanud maksma lääne turul (ÄP, 05.11.98).

Swedbank võib ka spekuleerida valuutakomitee püsimajäämisele ehk tõenäoselt tal ei ole kaotada midagi. Selline laen võib meie väikses süsteemis oluliselt tõsta laenuintresse ja seega saaks laenatud summa meie panganduse kaudu kasuga edasi laenata.

Intresside tõus oleks meie majandusele väga ebameeldiv uudis. Küllap tekib kohe jälle surve hakata praegust monetaarsüsteemi «kaasajastama». Tuleks siiski mõelda, et ka t?ehhidel tõusid rahasüsteemi täiustamisel nende oskuse ja monetaarse vabaduse juures 1997. a intressid kuni 20 protsendini, kusjuures oli kaduma läinud ka fikseeritud valuutakursile omane valuutasüsteemi usaldatavus. Erinevalt meist, juhtus see mitte väga väikeses, seega suhteliselt inertsiaalses majanduses.

Muidugi, majanduse keerukuse tõttu pole sel alal ka tagantjäreletarkus veel täppisteadus, seega võib alati eelöeldule konstrueerida vastupidise versiooni ning seda täiesti usaldusväärselt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing