Eurolaod laostavad toiduimportijaid

11. november 1998, 00:00

Toiduimportijate litsentsi taotlemiseks on aega kolm kuud, detsembrist kuni järgmise aasta märtsini. Kui selleks ajaks pole litsentsi saadud, siis on importija sunnitud tegevusala vahetama.

Pärast taotluse esitamist hakkab ametnikest koosnev komisjon jälgima, kas ettevõtja ladu vastab eurotingimustele. Litsentsimise aluseks võetakse tõenäoliselt järgmisel aastal kehtima hakkav, Euroopa Liidu direktiivi põhjal koostatud hügieenieeskiri. Direktiiv on samas üldsõnaline ja jätab ametnikele üsna vabad käed otsustada, kas näiteks ühe või teise hulgifirma töötaja riietus on euronõuete kohane või mitte.

Eestis on euronõuetele vastavaid ladusid kuni kümmekond, eelkõige suurematel firmadel. Eestis on toiduimportijaid aga tuhande ringis. Tipptasemel ladude täpset arvu ei tea aga keegi, ka litsentsimise eestvõitleja põllumajandusministeerium.

Põllumajandusministeeriumi büroojuhataja Kairi Ringo sõnab, et pole kursis, palju on ladusid, mis ei vasta kaasaja nõuetele, ja seetõttu ei julge ta pakkuda, paljud hulgimüüjatest võiks investeerimiskapitali puudusel turult kaduda.

Kahtlemata tuleb hulgifirmadel hakata oma tootmise kaasajastamisse investeerima. «Ettevõtjad, kellega oleme rääkinud, ütlevad, et tuleb teha suuri investeeringuid,» lisab Ringo siiralt.

Kindel on aga see, et eelkõige väiksemad ja vaesemad hulgifirmad jäävad euroladudesse investeerimisega jänni. Riigi veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektor Ago Pärtel märgibki, et litsentseerimine hakkab mõjutama eelkõige selliseid hulgifirmasid, kelle laod asuvad kodus garaa?is või kes on ühe tehingu firmad.

Taevas pole pilvitu ka suurte importijate kohal. Üks suuremaid lihasaaduste maaletoojaid AS Edam impordib 95% oma kaubast ja peab hakkama detsembris samuti litsentsi taotlema.

«Minu arvamus on, et kuna riigilõiv on nii suur, siis on kogu litsentseerimise eesmärk riigieelarvet täita,» lausub Edami tegevdirektor Juho Kask esimese hooga.

Kask kurdab, et tal on praegu piisavalt palju tegemist veterinaarinspektsiooniga, kes rangelt jälgib lihasaaduste kvaliteeti ja päritolu. Pole mahti mõeldagi, mida Euroopa Liidu nõudmised veel toovad, lausub ta.

Kask ei tea näiteks sedagi, kas Edami külmlao torudes voolav ammoniaak kõlbab ka eurolao jaoks või tuleks see freooniga asendada. Edami ladu arvatavasti euronõuete latti ei ületa, hindab ta oma väljavaateid kesiseks.

Kask arvab, et temasuguseid on palju. Kui peab euronõuetele üle minema, siis paneb enamik importijaid oma laod kinni. «Raha ei ole ju praegu kellelgi laialt käes,» nendib ta.

Kask võttis hiljuti ehitajatelt pakkumisi uue lao ehitamiseks. 2000ruutmeetrine ladu läheb maksma 20 miljonit krooni, põhjendab Kask lao ehitamisest loobumist. Seega, eurolao ruutmeeter võrdub korraliku korteri ruutmeetri hinnaga.

Paar nädalat tagasi avas Norra-Rootsi hulgifirma Dagab Baltic Eesti AS euronõuetele vastava esmatarbekaupade hulgilao Tallinna servas. Hulgifirma Abestock juhatuse esimees Jüri Vips kommenteerib: «Meie mehed käisid seda vaatamas ja ütlesid, et kui oma lao ka nii koleda teeksime, oleksime ka euro.»

Abestock on Vipsi sõnul paar aastat tagasi ladudesse investeerinud 10 miljoni krooni ringis ja seepärast vaatab tulevikku muretumalt. «Neid ei olegi palju, kes on investeerinud korralikesse ladudesse -- Smarten, Jungent,» loetleb Vips vandeseltslaslikult suuremaid konkurente.

Tema meelest ei tekita ladudele rangemate nõuete kehtestamine olulist probleemi, sest ladusid on Eestis niigi liiga palju. Ladu on niikuinii lisakulu, mis suurendab kauba lõpphinda, ja ökonoomsem oleks toimetada jaotuspunktide kaudu, räägib Vips.

Sama muretu kui Vips tundub olevat puu- ja köögiviljakaupmeeste hulgiliidu tegevdirektor Jaan Keits. Ta arvab lootusrikkalt, et nende liitu kuuluvatel firmadel ei ole põhjust muretseda. «Palusin ministeeriumil endale väljastada nõuded -- nemad ütlesid, et need normid ei puuduta puuvilju ja juurvilju, vaid rohkem liha ja muud,» rõõmustab Keits.

Põllumajandusministeeriumil on aga hulgikaupmeestele varuks veel üks üllatus. Euronõudeid ei hakata nõudma ainult importijatelt, vaid ka kodumaiste toiduainete tootjatelt ja vahendajatelt.

Kohaliku köögiviljakasvataja ASi Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter räägib, et seni on ettevõte investeerinud rohkem tootmisse ja turustamisse. «Meie moodsad poed ja söögikohad ei taha enam mullast kartulit,» põhjendab ta uue pesemisliini ostmist. Pisut on Sagro investeerinud ka laohoonetesse, kuid see osa on seni kasvuhoonete ja toomisseadmete kõrval tühisevõitu.

«Vähemalt kraanidest tuleb juba praegu sooja ja külma vett korraga, nii nagu Euroopas nõutakse,» lisab ta rahulolevalt.

  • Hoones peab olema käte pesemiseks küllaldaselt kraanikausse, mis on sobivalt paigutatud ja disainitud.
  • Vesikäimlad peavad olema ühendatud efektiivse äravoolusüsteemiga. Tualetid ei tohi avaneda otse ruumi, kus töödeldakse toiduaineid.
  • Kätepesemise kraanikausid peavad olema varustatud kuuma ja külma veega ning kätepesu ja hügieenilise kuivatamise vahenditega. Kui vajalik, peab toidu pesemine olema eraldi kätepesemiskohast.
  • Peab olema piisav loomulik ja mehhaaniline ventilatsioon.
  • Toiduainete transpordil kasutatavad veokid või konteinerid peavad olema puhtad ja terved, et toiduained oleksid kaitstud saastumise eest.
  • Kui veokit või konteinerit on kasutatud millegi muu kui toiduainete või muude toiduainete veoks, siis tuleb laadungite vahel läbi viia efektiivne puhastus, et ära hoida saastumist.
  • Toorained, koostisained, vaheproduktid ja lõpptooted, millel võib paljuneda patogeenne mikrofloora või tekkida toksiine, tuleb hoida sellisel temperatuuril, mille juures ei teki ohtu tervisele.
  • Ohtlikud ja söögiks kõlbmatud ained, kaasaarvatud loomasööt, märgistatakse ja hoitakse eraldi ja kaitstud konteinerites.
  • Iga inimene, kes töötab toiduainete käitlemise alal, hoiab kõrgel tasemel isiklikku puhtust ja kus vajalik, kannab puhast eririietust või kaitseriietust.
  • Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 19:17
    Otsi:

    Ava täpsem otsing