Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laevaomanik maksab meremehe ravi eest topelt
Hansatee nõukogu esimees Toivo Ninnas nimetab olukorda, kus laevaomanik maksab Eestis iga meremehe pealt haigekassa maksu ning hüvitab ka vältimatu arstiabi välismaal, tobedaks. «Püüdsime omal ajal Eesti Merelaevanduses mitu aastat probleemi lahendada. Haigekassa leidis kümneid põhjendusi, miks ei saa välissadamates tehtud ravikulusid hüvitada,» märgib ta.
Keskhaigekassa asedirektor Vaike Näripea ütleb, et meremeeste ravikulusid kompenseeritakse ainult neis riikides, millega on selleks lepingud, ja siiski ainult vältimatu abi puhul.
Paraku on sellised lepingud Eesti haigekassal ainult Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga, aga Eesti laevad seilavad sageli kaugemates vetes.
Eesti laevaomanike liidu president Rein Merisalu räägib, et näiteks Läti kehtestas korra, mille järgi maksab laevaomanik meremehe pealt sotsiaalmaksu ainult neli protsenti palgast.
Merisalu arvates on igasuguste meremeeste pealt makstavate summade kasutamine nende hüvanguks küsitav. Kuna nad viibivad Eestimaal vähe, siis kasutavad nad haigekassa raha minimaalselt.
Tallinnas asuvast meremeeste haiglast on tänaseks säilinud üksnes nimi, sest see on munitsipaalomanduses ja ravib kõiki inimesi.
Meremeeste haigla direktor Kaido Kotkas ütleb, et meremehed on harjunud käima just seal.
Ehkki aasta lõpul tuleb tegevust hoolega planeerida, lubab ta, et rahapuuduse tõttu ükski meremees ravimata ei jää. «Eks see solidaarne ravikindlustus ole juba kord selline, et need, kes rohkem maksavad, nagu näiteks meremehed, saavad vähem tagasi,» nendib arst.
Eesti meremeeste ametiühingu esimees ja Regina Baltica vanemtüürimees Jüri Lember leiab, et meremeeste pealt makstava haigekassa maksu vähendamine võimaldaks tõsta meremeeste palka. «Me saame aru, et maksud on kui kivi laevaomaniku kaelas,» märgib Lember.