Palga muutus pöörab eelarved pea peale

Palgatulu ei suurene järgmisel aastal nii palju kui rahandusministeerium esialgu prognoosis. Üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemine järgmisel aastal võib pea peale pöörata kõik selle maksuliigiga seotud eelarved, mis praeguseks on valminud.

Eile veel polnud haigekassa, pensionikassa ega ka omavalitsused oma seniste eelarvete ümbervaatamisega tegelenud, sest pole teada, millise tulumaksu laekumise näitaja rahandusministeerium neile saadab.

Riigieelarve praeguses eelnõus on üksikisiku tulumaksu laekumist suurendatud 12,3%, kuid üldise majanduslanguse taustal pole selline palgakasv usutav.

Üksikisiku tulumaksuga on suurel määral seotud kohalike omavalitsuste eelarved, kellele laekub sellest 56%.

Töötasudega tervikuna on seotud ravikindlustuse ja sotsiaalkindlustuse eelarve, kes saavad 33% sotsiaalmaksu töötasudeks määratud summalt.

Tallinna linn prognoosib järgmise aasta üksikisiku tulumaksu laekumise kasvuks vaid 11,5%. Linna rahandusameti juhataja Heino Tonsiveri sõnul võidakse seda vähendada. «On näha, et üksikisiku tulumaks on hakanud järsku kehvemini laekuma,» põhjendas Tonsiver.

Ligi 40 töötajaga Paide ehitusmaterjali müügifirma ASi Katri juhataja Viktor Kasak sõnas, et nii suurt palgakasvu nagu 3 protsenti nad kindlasti lubada ei saa, sest ajad pole praegu nii head.

Seevastu Harjumaa köögiviljakasvataja AS Sagro kavandab järgmise aasta aprillist 20% palgatõusu. «Meie sel aastal üldse palka ei tõstnud, seepärast nii suur palgatõus. Palgad on meil aga väiksed,» selgitas Sagro juhatuse esimees Kalle Reiter.

Rahandusministeeriumi makroanalüüsi ja prognoosi osakonna juhataja Mai Talvik hoidus eile kommentaaridest, kuna tulude korrigeerimisega tegeldakse.

Kui tulude poolt juba muudetakse, siis on Talviku sõnul loogiline, et muudetakse kõiki tulude liike, ka üksikisiku tulumaksu. «Seda ei tea veel keegi, mis osas ja kuipalju kärbitakse,» sõnas ta.

Peaminister on välja öelnud, et uus riigitulude prognoos tuleb 17. novembril.

Keskhaigekassa peaökonomist Elli Madalaoja sõnas, et ravikindlustuse eelarves saab kärpida ainult raviteenuste osa, mida järgmiseks aastaks on plaanitud 2,8 miljardit krooni. Mujalt on Madaloja sõnul raske midagi vähendada. «Ravimite hüvitused on niikuinii lõhki ja ka ravimite ostueelarve on äärmiselt pingeline,» arutles ta.

Madaloja sõnul on isegi raviteenuste osa raske kärpida, sest meditsiinis kõik kallineb ja raviteenuste hindasid plaanitakse järgmisest aastast tõsta.

Sotsiaalkindlustusamet hakkab valitsuse soovi kohaselt järgmisest aastast ühele pensionärile maksma kuus keskmiselt 264 krooni rohkem pensioni, millele läheb umbes 200 miljonit krooni. Pensionäride ja Perede liidu eelnõu järgi tõuseb pension juba detsembris.

Praegu pensionitõusu jaoks raha jätkub, kinnitas sotsiaalkindlustusameti ökonoomikaosakonna juhataja Maia Jõesaar. Eelarve ülejääk on pensionikassal küllaltki suur, sest selle aasta ülelaekumine tõotab tulla 740 miljonit krooni.

Järgmise aasta lõpuks peaks pensionikassa jääk olema juba 1,2 miljardit krooni.

Jõesaare hinnangul annaks eelarve kärpimise korral seda raha kasutada. Kuid samas on see miljard krooni ette nähtud hoopis 2000. aastaks, mil jõustub uus pensioniseadus, mis suurendab pensione.

Eesti linnade liidu asedirektor Tiit Kirss sõnas, et kohalikud omavalitsused oma eelarveid nii vara veel koostama ei hakka, kuna oodatakse ära, kui riigieelarve vastu võetakse.

Kirss ütles, et kardetavasti hoopis vähendatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele ette nähtud raha, nagu on kavas vähendada kõiki riigieelarvest tulevaid kulutusi. Valitsus toetab omavalitsusi järgmisel aastal riigieelarve vahendites 734 miljoni krooniga. See raha on ette nähtud vaesemate valdade tulubaasi toetamiseks.