Järva maavalitsus ostis 88 000 krooni eest ehteid ja kelli

Artikkel

- Uudised
- 12. november 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Järva maavalitsus ostis 88 000 krooni eest ehteid ja kelli
Riigikontroll leidis Järva maavalitsuse eelmise aasta majandustegevust kontrollides, et liiga palju kulutati esindus- ja vastuvõtukuludeks, kusjuures vastuvõttude ja muude ürituste korraldamisel ei koostatud eelnevalt kulude eelarvet.
Eraldi tõid kontrollijad välja, et möödunud aastal ostis maavalitsus 25 000 krooni eest käekelli ja 63 300 krooni eest lipsu- ja rinnanõelu ning mansetinööpe.
Maavanem Theo Aasa ütleb, et ei saa kommenteerida eelmise maavanema Arvo Sarapuu ajal tehtut, kuid mingid kingitused on tema sõnul maavalitsuses vajalikud. Ta toob näiteks ühe maakonnas elava tuntud kultuuritegelase eelseisva juubelisünnipäeva. «Me ei hakka ju kingiks inimeste käest raha kroonhaaval korjama,» lausub ta.
Riigikontrolli materjalidest selgub, et kehtivat korda töötajatele lisatasude määramisel rikkus nii eelmine kui ka praegune maavanem. Nimelt peab maavanem täiendavate tööülesannete eest lisatasu määravas korralduses märkima, millise tööga tegu oli, kuid seda ei ole tehtud. Mõningatel juhtudel ületas Järva maavalitsuses lisatasu koguni palka.
Aasa tunnistab, et oleks pidanud töötasulisa andmise põhjalikumalt lahti kirjutama, kuid sisuliselt oli see tema arvates põhjendatud. «Inimestele, kes teevad teistest rohkem, tuleb ka rohkem maksta,» leiab maavanem.
Maavalitsuse kantseleikuludest moodustasid kulutused sidele 57 protsenti. Peale 12 asutuse arvele registreeritud mobiiltelefoni arvete kompenseeriti 500 krooni ulatuses kuus ka viie isikliku mobiiltelefoni arveid.
Maavanem ütleb end selles küsimuses kindlalt eri meelt olevat. «Mul lihtsalt ei ole võimalik rohkem mobiiltelefone osta, aga inimesi, kes peavad olema 24 tundi ööpäevas kättesaadavad, on veel,» selgitab ta.
Selle aasta mais müüs Järva maavalitsus neli vana sõiduautot, millest laekus 80 000 krooni. Müügist saadud raha läks Maapanka ja on riigituludesse siiani kandmata.
Aasa sõnul oli 90 protsenti maavalitsuse rahast teistes pankades ja vaid tühine osa jäi kinni õnnetusse Maapanka.
1997. aastal laekunud 656 700 krooni suurusest omatulust laekus 287 600 krooni hooneregistri poolt asutustele ning elanikele väljastatud õiendite eest.
Hooneregister on aga omaette struktuuriüksus, mille tegevuskulud kandis sellal majandusministeerium, märgib riigikontroll. Saadud omatulu läks töötajatele täiendavaks töötasuks ning kantseleikuludeks.
Puudusi esines ka põhi- ja väikevahendite mahakandmisel ja riigivara rentimisel. Kontrollijad panid pahaks sedagi, et Paide MEKiga sõlmitud lepingus maavalitsuse ruumide remondiks oli ette nähtud 40 protsendi suurune avansss töövõtjale.
Rikkumisi oli ka muudes valdkondades ja need lubasid teha peakontrolöril järelduse, et Järva maavalitsuses ei ole kasutatud riigieelarve raha küllalt säästlikult.
Riigikontrolör Sven Potapov juhtis oma otsuses maavanema tähelepanu vajadusele juhinduda riigiraha kasutamisel riigieelarve seadusest ja muudest õigusaktidest. Maavanem peab nüüd kuu aja jooksul teavitama riigikontrolli tehtud ettepanekute arvestamisest.
- 1997. aasta esinduskulud olid 528 700 krooni ehk 6% kõigist kuludest:
sellest osteti naiste ja meeste käekelli meeneteks 25 000 kr eest,
lipsu- ja rinnanõelu ning mansetinööpe 63 300 kr eest
- 1998. aastal 129 800 kr ulatuses soetatud riistvarast võeti arvele 38 400 kr
Hetkel kuum