Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik kulutab ametnike peale üle plaani

    Kulunormi sai rahandusministeerium kõikide majanduskulude jagamisel asutuse töötajate arvuga. Eelarve koostamise aluseks võeti 45 000 krooni kulu inimese kohta, mis nimetati miinimumnormiks.
    Riigieelarve eelnõust selgub, et alla 50 000 krooni inimese kohta kulutavad vaid sotsiaalministeerium, keskkonnaministeerium ja haridusministeerium.
    Ülejäänud ministeeriumid ületavad selle piiri. Kõige kallimaks kujuneb kaitseministeeriumi ametnik 114 000 krooniga aastas. Järgneb majandusministeerium 96 000 krooniga. Ka rahandusministeerium pole suutnud miinimumnormiga välja tulla, kavatsedes kulutada ühe ametniku kohta aastas 63 000 krooni.
    Suurim arvestuslik kulu ametniku kohta on presidendi kantseleis -- 210 000 krooni. Eurointegratsioonibüroos on kulu 158 000 krooni ja valitsussides 123 000 krooni ametniku kohta.
    Riigikantselei kulud töötaja kohta ulatuvad 153 000 kroonini aastas. «Riigikantseleis ei ole 45 000 krooniga mõeldav välja tulla,» nentis riigikantselei pearaamatupidaja Harry Sõrmus. «Ma ei tea, kas üldse mõni ministeerium seda arvestada saab. Meie igatahes põhjendasime rahandusministeeriumile, et meie selle summaga välja ei tule, ja nemad leppisid sellega.»
    Rahandusministeeriumi riigivalitsemisasutuste arendusosakonna personaliarenduse talituse juhataja Tiia Niine ütles, et ei olegi võimalik ametnikele kulunorme kehtestada, kuna asutused ja töö on liiga erinevad. Võrreldamatud on ka hooned, kus riigiasutused asuvad, lisas ta.
    Kulunormid võeti tema sõnul kasutusele seetõttu, et leida mingi nullpunkt, kust läbirääkimisi alustada. «Veidike oli sellest kokkuhoidu,» rääkis ta. «Niipalju enam majanduskulud ei tõusnud kui varasematel aastatel.»
    Erafirmad kulutavad inimese kohta rohkem kui riigiasutused. Hansapanga avalike suhete juht Kristi Liiva teatas, et nende pangas tuleb halduskulu inimese kohta 213 000 krooni aastas ehk samaväärselt, kui kulutab presidendi kantselei. See kulu võib tulevikus väheneda, kuna praegu on sellesse arvestatud ühinemisega seotud erakorralised kulud, lisas Liiva.
    Turu-uuringute firma Emor finantsjuhi Kelli Niinase sõnul on nende ettevõttes iga 55 töötaja kohta majanduskulu keskmiselt 58 000 krooni aastas.
    ASi EE Grupp finantsdirektor Teet Roopalu teatas, et ei ole kunagi oma firmas taolist ühtset normatiivi kasutanud, sest tema sõnul pole sel mõtet. «Meil on eraldi kehtestatud kütusekulu, mobiiltelefonikulu ning lähetuste eelarve,» rääkis ta.
    Roopalu sõnul on aga riigi tasandil kulutuste normeerimine õigustatud, kuna tähtis on see, et kulude koosseis oleks väga täpselt määratletud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.