Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB kosib Ühispanka

    Äripäeva andmeil peaksid lähipäevil lõpule jõudma Ühispanga ja Skandinaviska Enskilda Bankeni (SEB) vahelised läbirääkimised. Positiivne on, kui Ühispank ja SEB jõuavad omavahel kokkuleppele ja SEBist saab Ühispanga suurim aktsionär, sõltumata sellest, milliseid tingimusi SEB Ühispanga omanikele ka ei seaks.
    Kahe panga läbirääkimised on kestnud üsna pikka aega. SEB ei viskunud Ühispanga pärast pea ees tulle nagu Swedbankiga Hansapanga pärast konkureerides, vaid on käitunud ettevaatlikumalt (näiteks ei ole Eesti Pangalt veel taotletud luba Ühispanga aktsiate ostuks).
    SEBi erandlikku käitumist seletab mõneti tõik, et Hansapanga puhul on tegemist Baltimaade suurima pangaga ja SEBil on huvi kinnitada kanda Balti turul. Svenska Handelsbankeni asepresidendi Bo Kraghi hinnangul on SEB Swedbankist nii põhimõtete kui käitumise poolest konservatiivsem ning SEBiga on seetõttu kokkuleppele jõuda raskem -- kui Swedbank läheb kergemini kompromissile, ka võimu jagamiseni, siis SEB mitte. See viitab omakorda ühele, kuid mitte ainsale põhjusele, miks Ühispanga ja SEBi kõnelused jäid venima.
    Välisinvestorites tekitasid valvsust muudatused siinsel pangaturul ning aeg-ajalt väljaimbuvad negatiivsed uudised pankade, sh Ühispanga kohta. Ühispanga kahjum oli oktoobris 15,2 miljonit krooni, kümne kuu kahjum kokku 9,6 miljonit. Probleemseid laenukliente on pangal terve hulk (Kiviter 100 miljoni krooniga, Favora 60, TV1 20 miljoniga). Panga mainele pole hästi mõjunud tulevikutehingud Hüvitusfondiga (neist ripub õhus 80miljoniline kahju, mis jääb ilmselt Hüvitusfondi kanda) ega panka ähvardav kohtuasi (seoses TV1ga).
    Kõik see ei anna Ühispangale kuigi suurt mänguruumi, et SEBilt endale soodsamaid tingimusi välja kaubelda. Sõnum võimaliku tuumikinvestori kaasamise kohta elavdas pisut panga aktsiatega kauplemist börsil, kuid ei kergitanud aktsia hinda kuigi palju (eilne sulgemishind 24.30). Nähtavasti tahab SEB hinda veelgi alla kaubelda.
    Kinnitamata andmeil soovib SEB Ühispangas 40protsendilist osalust. Ühispanga laenuportfelli koostist ja kapitali adekvaatsust arvestades oleks nii SEBile kui Ühispangale kasulikum teha suunatud aktsiaemissioon. Kui emiteeritud aktsiate hinnaks määratakse näiteks 20 krooni, maksaks tuumikinvestor 40protsendilise osaluse eest ligi 700 miljonit krooni (Hansapanga puhul oli see ligi 1, 47 miljardit krooni).
    Swedbanki ja SEBi tulek Eesti pankadesse on hea märk -- Eestisse tuleb suur raha, meie pankades toimub n-ö sisemine puhastumine, mille tulemusena pangad hakkavad näitama tegelikke majandustulemusi. Kasvab ka usaldus Eesti suhtes -- positiivse signaali saavad teised välisinvestorid, kergemad on tulema odavamad krediidiliinid pankadele. Soliidsed tuumikinvestorid kergitavad meiegi hoiustajate silmis pankade usaldusväärsust.
    Ei maksa oodata, et kohe hakkab pankadest kergemini laenu saama, see seisab kinni pankade tänavuste majandustulemuste taga. Samuti ei alane intressimäärad (Rootsis on need 5--6%, meil 20% ringis), nagu loodavad meie ettevõtjad, sest need sõltuvad eelkõige kohalikust turust. Eestlaste rahvuslik enesetunne saab küll järjekordse müksu, ent eelistada tuleb tugevaid ettevõtteid, neist sõltub meie kõigi käekäik.
    Mõned vaatlejad arvavad, et praegu pole õige aeg müüa välisinvestoreile ettevõtteid, sest majanduslik madalseis on nende hinna alla löönud. Majanduslik surutis kestab tõenäoliselt kauem, kui arvasime, ja müümisega venitamine võib viia selleni, et ühel hetkel pole enam midagi müüa.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.