Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kiirtee trass hingab kuklasse

Väinu Rozental 18. november 1998, 00:00

Järva teedevalitsuse juhataja Aldur Aasa kinnitusel alustasid kohalikud maaomanikud, ärimehed ja õigusjärgsed subjektid kohe pärast trassi valiku avalikustamist küsimustega pommitamist. Inimesi huvitab, millal kiirteed ehitama hakatakse, kui palju kruusa vaja läheb, kas targem on võtta tagastatav maa või kompensatsioon.

«Kui mõni suurem küngas juhtub maa peal olema, kujutab maaomanik ette, et künkas peituval kruusal on kulla hind,» räägib Aasa. «Täna ei osta seda temalt küll veel keegi.»

Mäo külas Neste bensiinijaama naabruses elava Elmur Kukkuri maa peal kruusaküngast ei ole. Kukkur näeb ohtu, et tema taluhooned jäävad planeeritava viadukti peale- ja mahasõiduteede rõngasse. Osa haritavast maast jääb teede alla niikuinii.

«Olen kahte küüditamist näinud, rohkemat ei tahaks,» räägib Kukkur hiljuti ümber ehitatud elumaja ees seistes. Taluperemees loodab, et tema kui moraalse kahju kannataja müüb maad ja riik ostjana maksab küsitud hinna.

«Hoidku jumal hirmsa asja eest,» tõrjub Ardu lähedal Silmsi külas elav vanaperenaine Vaike Metsis ajakirjaniku väidet, et kiirtee alla jääva maaga kaubeldes võivad nad vanuigi rikkaks saada. Vanaperemees Eerik Metsis täiendab kaasat: «Mingu uus tee või läbi maja, aga enne ehitatagu meile uus kodu.»

Kõue valla keskkonnanõuniku Taimar Lossmanni andmeil riivab Ardust mööduv uus trass vallas kokku viie maaomaniku ja paari-kolme maataotleja huve. Lossmann tunneb head meelt, et valitud trassivariandi ligi poole kilomeetri laiune koridor kattub enam-vähem Kõue vallavolikogu soovituga.

«Tõenäoliselt jääb trassi alla põllumaad vaid paaris kohas,» loetleb Lossmann valitud trassikoridori plusse. «Enamus on metsamaa, millest kolmveerand on eramets ja veerand riigimets.»

Paide valla maanõuniku Ando Pertmanni sõnul puudutab uus trass nende vallas ligi 40 talumaad. Trassi alla jääb umbes 30 protsenti põllumaad ja 70 protsenti metsamaad, millest pool on erakätes.

Ando Pertmann ja Taimar Lossmann kinnitavad, et ei praeguse maantee ääres ega seoses uue trassiga pole keegi maad ostnud ega müünud.

Maanteeameti tehnokeskuse projektiosakonna juhataja Jüri Kirotame sõnul peaks uue maantee eelprojekt, mille järgi saab hakata lahendama konkreetseid maaküsimusi, valmima lähema aasta jooksul.

«See on läbirääkimiste ja kompromisside otsimise raske tee,» ennustab Kirotam. «Seadusi abiks võttes ei saa aga juhtuda nii, et mõni mees pole nõus loobuma oma maasiilust isegi miljoni krooni eest.»

Kirotam on veendunud, et õige paljudele krundiomanikele on kompensatsiooni pakkumine nagu taevane õnnistus. «Kui ta maad ei kasuta, on tal kasulikum sellest lahti saada,» arutleb Kirotam. «Ja kui selle eest veel makstakse peale!»

Kirotame sõnul on kiirtee töörühm tänaseks välja selgitanud, et neljarajalist esimese klassi teed tasub ehitada Aruvallast Mäoni ja Tõrvandist Uhtini. Projekti maksumuseks on hinnatud veidi üle kahe miljardi krooni.

Ühe 40aastase staa?iga tee-ehituse spetsialisti sõnul ei saa kiirtee trassivalikute praeguseid tasuvusuuringuid tõe pähe võtta. «Võrdlust saab teha vaid siis, kui on teada, kui kaugelt tuleb teetammi ehitamiseks vedada kruusa või liiva,» räägib mees. Tema andmeil on praeguse Tallinna--Tartu maantee lähedal kuni Mäoni 15--20 kruusa- või liivaleiukohta.

Seda, kuidas ehitada ja kust leida täitematerjali, peab näitama teostatavusuuring, rõhutab Kirotam. Tema andmeil moodustab muldkeha ehitus tee maksumusest 30--60 protsenti. Maa maksumus moodustab projekti üldmaksumusest vaid 1--2 protsenti.

«Minu arust oleks riigi seisukohast kõige õigem kasutada maantee ehitusel Kirde-Eesti kasutamata aherainet,» räägib Kirotam ja möönab, et raudteetransport võib minna kuni kaks korda kallimaks. «On vaja poliitilist otsust,» seletab Kirotam.

Tallinna--Tartu maanteel asuva Kärevere silla ehitamine näitab, et hind paneb kõik väga kiirelt paika. Silla ja selle peale- ning mahasõiduteede muldkeha rajamiseks oli plaanitud kruusa vedada praegusest tunduvalt kaugemalt. Tartu ärimehe Rein Kilgiga seotud firma OÜ Laevatöö sai aga kokkuleppele krundiomanikuga, kelle maal leidub kruusa. «Riigile tuleb kruusa vedu nüüd oluliselt odavam,» kinnitab Laevatöö juhatuse liige Aare Käära.

Laevatööle maa müünud tartlane Rudolf Mutsu on maamüügitehinguga rahul. Kokku müüs ta Laevatööle kaheksa hektarit maad, kus kruusa leidub kolmel hektaril. Mutsu sõnul maksti talle maa eest 20 000 krooni. «Nad ajasid ka maa tagastamise paberid korda,» lisab Mutsu tänulikult.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:56
Otsi:

Ava täpsem otsing