Poliitikute surve püsib

Möödunud kuul Austrias Pörtschachis toimunud tippkohtumisel võtsid Euroopa Liidu liidrid suuna majanduskasvu ja tööhõivet ergutavale majanduspoliitikale. Kuna ELi juhtprofiil on vasakkallakuga, on põhirõhk ekspansiivsel finantspoliitikal ning uute töökohtade loomisel avaliku sektori investeeringute abil.

Sellisele poliitikale seab piirangu Saksa eelmise valitsuse eestvedamisel vastu võetud stabiilsuspakett, mille järgi rahaliitu kuuluvate riikide eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst. Tingimuse rikkujaid trahvitakse.

Koos valitsusevahetusega mitmes Euroopa juhtriigis on aga mõeldavaks saanud paketi vähem range tõlgendus.

Esimesena pakkus uue käsitluse välja Itaalia uus peaminister Massimo D'Alema, kes soovitas eelarvedefitsiidi arvestamisel vahet teha jooksvate kulutuste ning investeeringute vahel ja jätta viimased arvestusest välja.

Seda ettepanekut toetavad nüüd mitmed liikmesriigid, sealhulgas Saksamaa uue valitsuse rahandusminister Oskar Lafontaine. Lafontaine'il on sel nädalal kohtumised nii oma Prantsuse kolleegi Dominique Strauss-Kahni kui Briti rahandusministri Gordon Browniga, et arutada ühisplatvormi tööhõivet ergutava ühise majanduspoliitika osas.

Briti majandusleht Observer kirjutas sel nädalal, et ELi rahandusministritel on valminud ühisavaldus «The New European Way» (Euroopa uus tee), mis tuleval nädalal ELi rahandusministrite kohtumisel arutusele tuleb.

Dokumendi järgi on ELi ministrite kaks peamist nõuet poliitikute suurem õigus Euroopa keskpanga (ECB) tegevuses kaasa rääkida ning rahaliidu riikide stabiilsuspaketi vabam tõlgendus.

Rahandusministrid vastustavad ECB range intressipoliitika, mis väidetavalt pidurdab investeeringuid ja tööhõive kasvu. ECB peamist eesmärki hoida hinnad stabiilsed ja inflatsioon alla kahe protsendi on hakatud küsitavaks pidama. Suurem osa rahandusministreid soovib, et peale hindade stabiilsuse võetaks konkreetsed kohustused ka tööhõive osas.

«Lafontaine'il enesel pole programmi tööpuuduse alandamiseks ning Saksa sotsiaaldemokraadid ei taha ka tööturul mingeid strukturaalseid reforme,» kritiseerib Saksa välisministrit Rootsi professor Lars Calmfors. «Siis on mugav teha patuoinaks ECB, kel puudub poliitiline toetus. Kui tööpuudus ei vähene, võib valitsus osutada ECB-le, et see hoiab intressid liiga kõrgel,» ütles Calmfors.

Poliitikute väsimus rangest eelarvedistsipliinist on ECB-le ohu märk, mis ei luba pangal rahapoliitikas järele anda. Selle tulemuseks võib olla suhteliselt tugev euro ning ELi kahanev jooksevkonto ülejääk, mis pole eriti ideaalne poliitika ühtse majandus- ja rahaliidu käivitamiseks.

Autor: DI