Riigikontroll laidab teeprojekti

Riigikontrolli peakontrolör Rein Randma võrdleb Tallinna--Tartu kiirtee ehitajate eufooriat samasuguse vaimustusega, mis omal ajal valdas Via Baltica tee ehitajaid.

Teede liiklussageduse uuringu järgi on kõige tihedam autodevoor pealinnalähedastel teedel ja Tallinnas, mitte Tartu suunal. Tallinna--Tartu maantee esimesel kolmandikul on viimaste aastate statistika järgi liiklusõnnetustes surma saanud aastas 16 inimest ja vigastada 54 inimest. «Võrrelge neid numbreid Tallinna ja selle lähiümbruse teedega,» soovitab Randma.

Põhjamaades, mida Eesti saab sarnase asustuse poolest eeskujuks võtta, ei ole selliseid esimese klassi maanteid läbi riigi. «Stockholmist välja sõites on esialgu sadakond kilomeetrit väga ilus kiirtee. Siis ühel momendil taandub see selliseks maanteeks, nagu on meie Tallinna--Tartu maantee tavaliselt. Ta on märgistatud paremini, aga tee ise pole laiem ega sirgem,» võrdleb Randma.

Maanteeameti tehnokeskuse koostatud ehitustööde maksumuse arvestused näitavad, et ühe kilomeetri maantee ehitustööde hinnaks kujuneb 30 miljonit krooni, millest järgneb, et kogu teelõigu maksumus võib ulatuda 5 miljardi kroonini. «Seega on Eesti oludes tegemist ülisuure investeeringuga,» lausub Randma.

Projekti järgi on kummagi sõidusuuna ääres ette nähtud 2,5meetrine lisarada. Sõidusuundade vahele tahetakse ehitada 11,5 meetri laiune haljasriba. «Mitte kusagil ei tehta nii laiu haljasribasid,» räägib Randma. Tema sõnul on raiskamine ka 2,5 meetri laiune lisarada kogu maantee ulatuses, sest see tähendab ühe kilomeetri kohta 2,5 miljonit krooni ehituskulu.

Randma sõnul on võimalik, et Euroopa Liit ei eralda sellise maantee projektile abiraha, sest seal küsitakse kõigepealt argumenteeritud põhjendusi, miks sellist kulutust on tarvis.