Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalaeksport ELi lõppemas
Eestis on 15 kala fileerimisega tegelevat ettevõtet ja need kõik on seotud Euroopa turuga. «Kui Venemaa ahven ja koha nüüd enam Eesti kaudu ei liigu, siis on need ettevõtted käpuli,» ütles kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi.
Kalaliidu andmetel on viimase kolme nädala jooksul hakanud kala Venemaalt Euroopasse liikuma Poola kaudu, sest Poolast saab seda kala mingil moel läände smugeldada.
Veterinaarameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et Venemaalt pärit kala peab vastama ELi nõuetele ja olema pärit ELi tunnustatud ettevõtetest. Ta lisas, et kui uuest aastast hakkab kalaettevõtetele kehtima alaline ELi ekspordiluba, peab veterinaaramet hakkama karmilt kontrollima tooraine vastavust ELi nõuetele.
Suurima kalafilee läände eksportija ASi Japs juhataja Arved Soovik ütles, et praegu on veel kala jätkunud, kuid kui hakatakse karmilt nõudma ELi nõuete täitmist, siis müük ilmselt väheneb. Japs müüb koha ja ahvena fileed Rootsi, Soome ja Hollandisse. Oma 70 mln kroonisest aastakäibest saab Japs 95% lääne turgudelt.
Paljassaare kalatööstuse peadirektor Jaan Jalakas ütles, et tööstusele kala tarnivatel Vene firmadel on ELi tunnustus. «Nad on meie vanad partnerid ja üldiselt pole probleeme tekkinud,» ütles ta.
Paljassaare kalatööstuse laojuhataja Jüri Tiik kinnitas, et nende tööstus ostab kalapulkade tootmiseks vajaliku kala vaid firmadelt, kel on ELi tunnustus. Ta tunnistas, et paljudel Vene kalapüügifirmadel seda tunnustust pole.
«Arvan, et kala enamjaolt vastabki neile nõuetele,» ütles Pärtel. «Kuid kindlasti hakkab selline nõudmine mingil määral ettevõtete tööd segama.»
Valdur Noormägi sõnul on täiesti reaalne, et pool kalatööstusest pankrotistub. «Konservitööstus on juba Venemaa pärast maoli ja nüüd on ka fileetootjad hädas,» ütles ta.
Kalaettevõtted on välja arvestanud, et kui pooled praegused kalatööstused pankrotistuks, siis riik kannab sellest kahju poole aasta jooksul umbes 160 mln kr. Arvestatud on, et laekumata jääb 70 mln kr maksudena, töötutele abirahaks kulub 72 mln ja ümberõppeks 21 mln kr. Kalatööstusega on otseselt seotud 23 000 inimest.