Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tarbimisbuumi ohvrid lähevad pankrotti

Kadi Heinsalu 20. november 1998, 00:00

Kui eelmisel aastal kuulutati Tallinna linnakohtus välja vaid mõne eraisiku pankrot, siis sel aastal on neid juhtumeid olnud juba kümmekond. Üldse kuulutatakse aastas pankrotistunuks kuni 200 ettevõtet, millest paljud on ühemehefirmad. Eraisikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate pankrotid on selle kõrval siiski veel haruldased.

Äsja kuulutati Tallinna linnakohtus välja TV-3 endise kokapoisi pankrot umbes 600 000kroonise võla pärast.

Pankrotihaldur Rein Vaiksaare sõnul on tegu üsna tüüpilise tarbimiseufooria ohvriga, kes ennast n-ö lõhki liisis. Mehel oli liisitud korter, auto, kallid köögiseadmed.

«Ta asutas börsibuumi kõrgajal ettevõtte originaalse retseptuuri järgi poolfabrikaatide valmistamiseks ja müügiks, liisis kallid köögiseadmed,» räägib pankrotihaldur.

Siis sattus endine telekokk aga ebaausa partneri peale ja oli sunnitud seadmed müüma panga teadmata. Kuna tal oli ka muid liisinguid, kasvasid maksed üle pea, ta tegi tuttavatelt laenu ja jäi võlgu.

«Lõpuks tegi liisingfirma talle pakkumise, millest oli võimatu keelduda -- pani mehe käendama oma firma kohustusi isikliku varaga,» räägib pankrotihaldur Vaiksaar. Sel moel sattus telekokk kohtusse, kuna tema vara ei katnud kohustusi.

Mõnus eraisiku elu pärast pankrotistumist ei ole, sest hagide aegumise aeg on kümme aastat. See tähendab, et kui mingid võlad jäävad tasumata, tuleb neid kogu see aeg oma sissetulekutest ära maksta. Samas ei tohi ta kümme aastat tegeleda ettevõtlusega. «Kõige traagilisem on see, et võlgnikuga koos kannatab ka tema perekond,» räägib pankrotihaldur Kauri Rattus.

Pankrotihaldurile on eraisikuga töötamine ebamugavam kui firmaga. «Oleme sellisel inimesel kogu aeg kukil,» põhjendab pankrotihaldur Rein Vaiksaar. «Näen ise ka, et inimese elatustase langeb, aga ikkagi peab kogu aeg tema rahakotti kiikama.»

Halduri sõnul soodustab selline elu tulude varjamist, sest ka pankrotistunud eraisik tahab natuke endale elada. «Kuid ka siis tulen mina ja küsin: miks sa nii pruun oled, mis raha eest sa välismaal päevitamas käisid,» lisab Vaiksaar.

Seni suurima pankrotistunud eraisiku, metsaärimehe Mart Eriku 60 miljoni kroonine võlg on võrreldav juba korraliku suurfirma pankrotinõuetega. Eriku pankrot kuulutati välja 1997. aasta suvel, tema võlad said alguse ebaõnnestunud metsamajanduse ostust. Vara on Erikul ainult 15 miljoni krooni eest.

Tallinna linnakohtu kohtuniku Jüri Mesipuu sõnul ei ole eraisikute pankrottide taga sihilikku kelmust või pankrotikuritegu. «Üksikisiku puhul on põhjuseks juhtimisoskamatus, ettenägemisvõime puudumine ja kogu asjaajamine on rajatud lootuste peale,» hindab ta.

Kohtunik Maie Seppo sõnul on eraisiku pankroti puhul sagedane skeem, kus eraisik kuulutab eraisikule pankroti ja väga harva juhtub, et eraisik ise endale pankroti välja kuulutab.

«Alust pankrot välja kuulutada tihti polegi, inimesed hirmutavad niisama, et oma raha kiiremini kätte saada,» lisab ta.

«Nad ei arvesta aga seda, et ka ajutise pankrotihalduri kulud tuleb neil igal juhul tasuda,» räägib Seppo. Kümne--viieteist tuhande krooniga tuleb igal juhul arvestada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:57
Otsi:

Ava täpsem otsing