Ehitusturg kahaneb

Seoses vajadusega kärpida tuleva aasta riigieelarvet on rahandusministeerium teinud valitsusele ettepaneku külmutada järgmiseks aastaks planeeritud uusehituste alustamine kokku 49 miljoni krooni ulatuses. Koos eratellimuste vähenemisega pärsib see vahepeal hoogustunud ehitustegevust ja võib alandada ehitustööde maksumust.

Suurima objektina jääb tuleval aastal ära justiitshoone ehitamine Tartus. Sinna oli plaanis koondada praegu linna peal laiali, enamasti kehvades ruumides asuvad justiitsasutused. Edasi lükkub Tartu vangla ehitus. Riigieelarvest ei eraldata raha mitme keskkonnakaitse-

objekti rajamiseks.

Peale uusehituste oli 1999. aastal plaanis alustada renoveerimistöid 154 mln kr eest.

Rahandusministeeriumi investeeringute talituse juhataja Meelis Steinberg pidas tõenäoliseks, et ministeeriumid kärbivad sedagi summat kolmandiku ehk umbes 50 mln krooni võrra. «Vähene raha tuleb suunata pooleliolevate objektide lõpetamisele,» leidis ta.

Ehitusettevõtjate liidu tegevdirektori Ilmar Linki sõnul võib ehitusturg tuleval aastal kahaneda 30--40%. Ehitusfirmad on arvestanud eelkõige eratellimuste vähenemisega. «Kui nüüd ka riiklikke tellimusi ei lisandu, pole olukord kiita. Eks ettevõtted pea oma kulusid kärpima,» leidis ta.

Link pidas tõenäoliseks, et konkurentsi suurenedes ka ehituse hinnad mõnevõrra langevad. Tallinn on tema sõnul juba planeerinud sellele tuginedes oma investeeringute suurendamist.

«Kui elamispinna ruutmeetri hind langeks, oleks see teretulnud kinnisvaraarendajaile ja elanikele, aga ma kahtlen selles,» märkis samas Veskimöldre eramupiirkonda rajava Arco Investeeringute ASi juhatuse esimees Kaido Saveljev.

Ehitusfirma FKSM juhatuse esimees Andres Koger ütles, et järgmise aasta ehitusturg kahaneb eelkõige erasektori arvel, mille tellimused vähenevad dramaatiliselt. «Arvan, et aastal 1999 erasektor praktiliselt ei ehita ja kõik isiklikud investeerimisotsused lükatakse edasi järgmisse sajandisse. Värvitakse ära vaid vannitoa ja köögi lagi ning see on kõik,» selgitas ta.

Kogeri sõnul peavad kõik ehitusettevõtted oma varasemad otsused üle vaatama, ebaefektiivsest tegevusest ja ka mõningaist töötajaist vabanema ning kõik sisemised reservid kasutusele võtma. Hinnalangus ehituses ei ületa Kogeri sõnutsi 5--6% ja see võib jääda suurema tähelepanuta. Ellu jäävad selles olukorras suured ja päris väikesed spetsialiseerunud ettevõtted. Löögi alla sattuvad keskmised peatöövõtuga tegelevad firmad, prognoosis Koger.

Tänavu kolme kvartaliga küünib ehitusettevõtete tööde kogumaht 9,6 mld kroonini, mis oli 43% mullusest enam. III kvartalis ehitati 3,9 mld krooni eest, mis oli kehtivais hindades 36% enam kui mullu samas ajavahemikus.

Eesti ehitusfirmades töötab kokku umbes 33 000 inimest.