Firmad kasutavad lapsi musta tööjõuna

Kristi Malmberg 24. november 1998, 00:00

Aina rohkem lapsi käib endale raha hankimiseks kooli kõrvalt tööl. Lihtsaim võimalus selleks on ühemehe-
firmad, kes maksavad töötasu peo peale ega tunne liigset huvi lapse vanuse ja koolist puudumise vastu. Info selle kohta ei jõua tööinspektsiooni ega lastekaitse-
organiteni, sest mõlemad pooled on olukorraga rahul.

«Mõned firmad rakendavad lapsi tööl isegi terve ööpäeva järjest,» nendib Tallinna tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall. Ta pole seda teada saanud mitte oma töökoha tõttu, vaid eraisikuna ringi liikudes, sest laste musta tööjõuna kasutamist praktiliselt ei kontrollita.

«See nõuaks haarangut koos politseiga,» ütleb Kiviall. «See on keeruline ja pealegi pole laste töö kasutamist põletava probleemina tõstatatud.Keegi osapooltest ei tule kurtma.»

Õpilane võib kooli kõrvalt töötada päevas 6--7 tundi ja teda ei tohi tööle rakendada koolitundide ajast. Loomulikult on keelatud laste töötamine öisel ajal, piir algab kümnest õhtul.

Sotsiaalministeeriumi andmetel langeb igal aastal koolidest välja umbes 3000 õpilast, mida osaliselt saab seostada nende töötamisega kooli kõrvalt.

Lepingutega võtavad lapsi kooliperioodil tööle vähesed ettevõtted. Lepinguga töötavad neli keskkoolitüdrukut ettekandjatena Tallinnas Raeköögi restoranis, kus nende tööaeg kestab kümne-üheteistkümneni õhtul. Samuti rakendab transporditöölistena alaealisi Maksimarket, kus nad töötavad lühendatud tööajaga ja ei tohi tegeleda rahaga.

Ükski ööklubi alla 18aastasi tööle ei võta. Nii vähemasti kinnitavad ööklubide juhid.

Hollywoodi tegevdirektori Harry Lahteini sõnul ei saa ega tohi lapsi ööklubides kuidagi rakendada. «Kunagi oli meil klubi ees suviti jäätisekohvik, seal töötas küll õpilasi, aga praegu klubis kindlasti mitte,» kinnitab Lahtein.

16aastane Andres käib aeg-ajalt õhtuti Maksimarketis transporditööliseks. Töö konti ei murra ja noormehe enda arvates ei sega ka kooli. Tema vanemad poja töölkäimisest aga ei teagi.

«Enamik minu tuttavatest käib tööl ja raha on mul vaja kindlasti rohkem, kui vanemad seda jaksavad anda,» ütleb Andres.

17aastane Kelly töötab juba üle poole aasta lepingu alusel noortelehes Meie Meel, kus ta kord kuus toimetab ühte lehekülge ja muul ajal teeb lehele lihtsalt kaastööd. «Kooli see töö ei sega, aga kui mul on lehekülje üleandmisega kiire, siis olen vahel küll koolist varem jalga lasknud,» ütleb ta.

Raha pärast neiu arvates seda tööd teha ei tasuks, olulisemad on kogemus ja töö huvitavus.

Kelly räägib, et ka tema tuttavatest noortest töötavad paljud. Tööalad ulatuvad aeroobikatreenerist müügiagendini. «Kindlasti töötavad paljud ilma lepinguteta, näiteks oma vanemate firmas,» arvab neiu.

14aastane Toomas käib juba aasta aega oma ema firmas koristamas, kuid ajakirjanikule oma tööst rääkimise keelab ema pojal ära. Toomas töötab lepinguta ja palk läheb ema pangakontole. Ja ema on kehtivate seadustega kursis.

Enamik töötavatest lastest teeb ühiskondlikult aktsepteeritud tööd ja on sellega igati rahul. Samas on Tallinnas lastekodu, mille direktor kurdab kohtumistel sotsiaalministeeriumis, et ta ei või vaadata, kuidas õhtuti sõidavad maja ette autod, võtavad peale alaealised tüdrukud ja viivad need klientide juurde. Ja direktor ei saa suurt midagi ette võtta.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalse turvalisuse osakonna spetsialist Helle Niit selgitab, et ühelt poolt on lapsel õigus tööle ja samas on õigus ka kaitsele oma õiguste ahistamise eest.

13aastasega on Eestis juba võimalik töölepingut sõlmida, kuid Euroopa mõistes on see Niidu sõnul ikka väga madal iga. «Sellele on rahvusvaheliselt ka üsna hoiatavalt meie tähelepanu juhitud,» märgib Niit.

Kõik alaealistega sõlmitud lepingud on kooskõlastatud tööinspektsiooniga ning neid ka kontrollitakse. Suuliselt sõlmitud kokkulepe võib viia aga lapse otsese ärakasutamiseni, sest alaealise palganud täiskasvanu ei pruugi lepetest lihtsalt kinni pidada.

«Tegelikult peab lastekaitse seaduse kohaselt iga inimene, kes näeb mõnda last töötamas tingimustel, mis tema õigusi ilmselgelt rikuvad, teatama sellest kohalikku lastekaitse osakonda või noorsoopolitseisse,» ütleb Niit.

Tallinna sotsiaalameti lastekaitsespetsialist Reet Rääk nendib, et tema nelja-aastase tööstaa?i juures pole ühtegi sellist teadet laekunud. Põhjuseks nii inimeste teadmatus kui ka hoolimatus. Ja kuni ei muutu senine suhtumine, kannavad verinoored tüdrukud öistes kõrtsides purjus meestele endiselt jooke lauda.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:57
Otsi:

Ava täpsem otsing